Ebasoodsate emaslooma söötmis- pidamistingimuste korral võib embrüo hukkuda (embrüonaalne surm). Väliselt ei ole see praktiliselt märgatav. Enamasti saab seda kindlaks teha emaloomal normaalsest pikema innatsükli ilmnemisel peale viimast seemendust. Näiteks lehma keskmine innatsükkel on keskmiselt 21 päeva. Kui peale viimast seemendust ilmneb korduv ind mitte 21-päeval, vaid alles 35-päeval, siis võib eeldada, et lehm küll tiinestus, kuid mingil põhjusel embrüo suri. Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus formeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused. Tekib kõhreline skelett. Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärmete algmed. Sugupoolt saab kindlaks määrata välistunnuste järgi. Sel perioodil on areng kiire ja suhteline kasv suur, kuid absoluutne kasv väike. Eellooteperiood kestab veistel 4, lammastel 3 ja sigadel 2 nädalat.
mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmist. 8) KASVU JA ARENGU ETAPID 1.Looteline e embrüonaalne periood: looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Idulaseperiood kestab 5 nädalat. Toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Pannakse alus eutähtsatele organitele. Absoluutne kasv sellel ajal väike, suhteline kasv kiire. Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus morfeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused.Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärme algmed. Areng kiire, suhteline kasv suur, absoluutne kasv väike.Kestab 4 nädalat. Looteperiood ehk pärislooteperiood kestab 32 nädalat. Arenguprotsesside intensiivsus langeb, kuid loote kasv kiire. 2. Lootejärgne e postembrüonaalne periood
väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on idulasperiood üks ohtlikemaid, sest sel ajal on ta ema kui puhverorganismi kaudu kõige enam mõjutatav erinevatest keskkonnateguritest. Emaslooma söötmine, pidamine ja füsioloogiline seisund idulasperioodil mõjutavad järglase eluvõimet, tervist ja hilisemat jõudlusvõimet. Ebasoodsate emaslooma söötmis- pidamistingimuste korral võib embrüo hukkuda (embrüonaalne surm). Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus formeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused. Tekib kõhreline skelett. Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärmete algmed. Sugupoolt saab kindlaks määrata välistunnuste järgi. Sel perioodil on areng kiire ja suhteline kasv suur, kuid absoluutne kasv väike. Eellooteperiood kestab veistel 4 nädalat. Looteperiood ehk pärislooteperiood on kõige pikem ning kestab loomade sündimiseni