Intiimsus pole enam loogilise mõtlemisel võimalik. Selle järgi evolutsiooniliselt kaks etappi, eelmodernne ja modernne. Eelmodernsed inimesed mõtlesid hoopis teistmoodi ja me ei võigi neist lõpuni aru saada. Malinowski Tema hakkab müütidele ja maagilistele rituaalidele leidma seletust ühiskondlikust funktsioonist. Kuidas need hoiavad ühiskonda koos. Antropoloog peab olema ise kohal, õppima ära keele, siis selgub varsti, et prim inimesed kasutavad õige mitut mõtlemist. Eelloogilist mõtlemist pole olemas. Primitiivsed inimesed on ka ratsionaalsed. Mingit teistsugust mõtlemist pole olemas. Levy-Straussi strukturaalantropoloogias "La Pensee Sauvage" (1960/63/64) (Metsik Mõtlemine, eestikeelne tõlge täitsa loetav). Esimeses peatükis võetakse kasutusele mõiste bricolage (meisterdamine). Strauss lähtub eeldusesst et pole olemas mingit eelloogilist mõtlemist ja pole olemas eelteadust. Maagiline mõtlemine pole valeteadus (Frazer), ei kuulu mingisugusesse
võimalik on, et erinevad kultuurid võivad oma mõtlemiselt ka niivõrd palju erineda. Vastandas loodusrahvaid ja Ameerikalik-Euroopalikke rahvaid püstitas hüpoteesi eelloogilise mõtlemise kohta, kus väitis, et meie mõtlemine erineb selle pärast, et loodusrahvad mõtlevad aegajalt eelloogiliselt/müütiliselt see on ka tänaseni ümberlükkamata, kuid pole ka kinnitatud. Kriitikud on öeldnud, et ka meie kultuuris on eelloogilist mõtlemist vahel * Bilheivorismi koolkond ehk käitumisteadus üsna mõjukas ka täna, kuigi ta kuskil 20'nda sajandi keskel hääbub veidi. Tänapäeval ei räägita mitte sellest koolkonnast, vaid selle mõjudest tänapäevale. Nad püüdsid teha psühholoogiast ranget teadust ja selleks tuli nende meelest uurida vaid seda, mida saab uurida ja kõik ülejäänu eemale tõugata. Neil oli valem: S (stiimul) R (reaktsioon) ja samas see, mis on inimeste sees, seda ei saa ega
annaabi.ee 
