-) Tarde uuris kuritegevust ja jõudis suhteliselt samadele tulemusele mis Durkheim. -) C. Levy-Bruhl uuris väga vanu Hiina kultuuri tekste ning talle tekkis küsimus, kas on võimalik on, et erinevad kultuurid võivad oma mõtlemiselt ka niivõrd palju erineda. Vastandas loodusrahvaid ja Ameerikalik-Euroopalikke rahvaid püstitas hüpoteesi eelloogilise mõtlemise kohta, kus väitis, et meie mõtlemine erineb selle pärast, et loodusrahvad mõtlevad aegajalt eelloogiliselt/müütiliselt see on ka tänaseni ümberlükkamata, kuid pole ka kinnitatud. Kriitikud on öeldnud, et ka meie kultuuris on eelloogilist mõtlemist vahel * Bilheivorismi koolkond ehk käitumisteadus üsna mõjukas ka täna, kuigi ta kuskil 20'nda sajandi keskel hääbub veidi. Tänapäeval ei räägita mitte sellest koolkonnast, vaid selle mõjudest tänapäevale. Nad püüdsid teha psühholoogiast ranget teadust ja selleks tuli
mõtlemiseks. See on teistsugune lähenemeine, mis ei arvesta vasturääkivuse välistamise seadust. Eeldab vastandlikke elementide kooseksisteerimist üheaegselt. TÄnu sellisele eelloogilisele mõtlemisele primitiivsed inimesed saavutavad teistsuguse ühenduse loodusega. Primitiivne inimene tajub tänu oma eelloogilisele mõtlemisele, et piir tema ja looduse vahel kaob. Tunneb suur rituaalset osalust maailmaga. See ongi primitiivse religioosse elamuse aluseks. Kui tekib teadus hüpatakse eelloogiliselt mõtlemiselt loogilisele. Intiimsus pole enam loogilise mõtlemisel võimalik. Selle järgi evolutsiooniliselt kaks etappi, eelmodernne ja modernne. Eelmodernsed inimesed mõtlesid hoopis teistmoodi ja me ei võigi neist lõpuni aru saada. Malinowski Tema hakkab müütidele ja maagilistele rituaalidele leidma seletust ühiskondlikust funktsioonist. Kuidas need hoiavad ühiskonda koos. Antropoloog peab olema ise kohal, õppima ära keele, siis
annaabi.ee 
