tavade järgimine. Põhihariduse eesmärgiks lisaks teoreetilise pagasi andmisele on ka tolerantse inimese kujundamine pluralistlikusse ühiskonda, kes suudab probleeme lahendada intelligentselt, kasutamata selleks illegaalseid vahendeid. Põhikoolis pööratakse ka tähelepanu õpilaste teadlikkuse tõstmisele tööturu võimalustest, majandusalustest ning demokraatliku riigi toimimise põhimõtetest, millega igapäevaelus tihedalt kokku puutume. Lisaks eelloetletule annab põhiharidus võimaluse edasiõppimiseks kas gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kolmanda võimalusena on võimalik peale põhihariduse omandamist tööle asuda. Populaarseimaks valikuks peale põhihariduse omandamist on siiski edasiõppimine, kuna peale põhikooli pole tööturul just eriti lai ning piisavalt ambitsioonikas võimaluste valik. Reeglina, kui soovitakse tulevikus jätkata õpinguid kõrgkoolis, minnakse gümnaasiumisse, kuna seal omandatav
maaseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, avalikkude algkoolide seadus. Ka toimus sel ajal Landeswehri sõda ning sõlmiti Tartu rahu. Rei oli Riigikogu liige aastatel 19201937 olles III Riigikogu koosseisus ESDTP esindaja ja IIIV koosseisus ESTP esindaja. Riigikogu liikmena tegutses August Rei peamiselt üld-, välis- ja rahanduskomisjonides. Ühtlasi oli Rei II Riigikogu esimees ajavahemikus 9. juuni 192522. juuni 1926. Lisaks eelloetletule oli August Rei riigi haridusnõunik aastast 1923, Eesti delegatsiooni juhataja Eesti-Läti piirikomisjonis 19231925, Eesti delegatsiooni juhataja Rahvasteliidu täiskogu koosolekuil Genfis 1925. August Rei oli koos Jaan Tõnissoniga Eesti esindaja ka Parlamentidevahelise Uniooni konverentsil Londonis 16.22. juulil 1930. Riigivanemana tegutses August Rei 4. detsembrist 19289. juulini 1929. Tema juhitud valitsuskoalitsioonis olid sotsialistid, kristlik rahvaerakond, tööerakond, asunikud
annaabi.ee 
