Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega. Sõnajalgadel on suured liht- või liitsulgjad lehed, mis kasvavad välja risoomidest. Sammaltaimed Juured puuduvad, neid asendavad risoldid, mille ülesandeks on kinnitumine mulda ja vee hankimine. Enamikul sammaltaimedel on varred ja lehed, kuid puuduvad risoomid. Pinnasesse kinnituvad nad risoididega. Nad paljunevad eostega nagu sõnajalgtaimed. Erinevalt sõnajalgtaimedest areneb eosest eellniit. Taimed looduses ja inimese elus Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud). Kalad Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond:
Divergents ehk eristumine- sarnase päritoluga isenditerühm eristub seoses elukeskkondade erinevusega. Imetajate eristumine seoses erinevate elukeskkondadega, imetajate jäsemete eristumine, vees, pinnases, puudel ja maismaal elutsevad imetajad. Vees elavad vaalad, koopas/puuotsas käsitiivlaised. Võrdlev embrüolooiga- kõrgemate organismide arengu algusjärkudel korratakse lühidalt ja kiirelt liigi evolutsioonilist kujunemislugu (sammaltaimede arengujärgus on eellniit, mis viitab põlvnemisseosele vetikatega), inimese areng (nt sügoot on seos ainuraksetega, rakkudekobar 68 viitab seosele koloniaalsete eluvormidega, süda pulseeriva torukesena (rõngussid), kõhreline seljakeelik, suure varba vastandumine teistele viitab seosele inimahvidega). Biogeograafilised tõendid- lähedastes piirkondadaes on loomastiku ja taimestiku liigiline
annaabi.ee 
