akumuleerumine. (V.I.E LK 7) Metsade laiem levik sai alguse preboreaalsel kliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide eellasi hakkasid välja kujunema umbes 10 000- 8000 aastat tagasi. Näiteks olid olemas pohla- ja mustikamännikud, salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja lammimetsad. Samuti on leitud tõendeid leppade, jalakate, künnapuude ja sarapuude esinemist metsade koosseisus. (V.I.E LK 7) Laialeheliste metsade ja kuusikute eellaskooslused hakkasid levima 8000- 5000 aasta eest, mil valitses Atlandikuline kliimastaadium. Sel ajal leidus suures osas sangleppasid ja kuusikud. Rohked kooslused olid ka laialeheliste puude hulgas, kuid vähenes männimetsade pindala. 5000 aasta eest, peale rabade tekke ja soostumise hakkas kliima kuivenema ja eriti konkurentsialtiks sai kuusk. Kuusk lisandus männikutesse ja enamustesse laialehelistesse kooslustesse. (V.I.E LK 7)
eellasi (pohla- ja mustikamännikud,salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja -männikud, lammimetsad) kujunes väljaboreaalses kliimastaadiumis(10 000 8000 aastat tagasi). Lisaks haavale, pajudele ja kadakale on tõendeid sarapuu, jalaka, künnapuu ning leppade esinemisest metsade koosseisus. Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine. Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti konkurentsivõimeliseks osutus nendes tingimustes kuusk, mis lisandus enamikesse laialehistesse