Kõige vähem vesinikku satub keevisõmblusesse keevitamisel elektroodidega Vali üks: a. happelise kattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. rutiilkattega Küsimus 12 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millise materjali keevitatavust saab hinnata Schaeffleri diagrammi abil? Vali üks: a. roostevaba teras b. Ni-Cr sulam c. tööriistateras d. malm Küsimus 13 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevitatavate detailide eelkuumutamise tagajärjeks on: Vali üks: a. kitsam termomõjutsoon b. väheneb jahtumiskiirus ja pragunemisoht c. suureneb vesiniku kahjulik mõju d. kõik ülenimetatud Küsimus 14 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Schäffleri diagramm võimaldab Vali üks: a. prognoosida roostevaba teraste õmblusmetalli struktuuri b. kõik ülenimetatud c. prognoosida roostevabast ja süsinikterasest segaliidete õmblusmetalli struktuuri d
keevitamist. Külmpragusid iseloomustab hele kristalliline pind. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud karastusstruktuuride moodustumisega või metalli vesinikhaprusega (vesiniku kõrgenenud kontsentratsioonist tingituna). Viimasel ajal loetakse külmpragude hulka ka lamellpragusid, mis tekivad nurk- ja vastakliidetes keevisõmbluse all paralleelselt plaadi pinnaga. Lamellpragude põhjuseks on konstruktsiooni liigne jäikus. Neid on võimalik vältida eelkuumutamise ja termotöötlemisega, aga ka terase kvaliteedi tõstmisega, nt. väävlisisalduse vähendamisega. Külmpraod tekivad termomõju tsoonis karastumisel tekkivate sisepingete tõmbepingete tõttu metalli kiirel jahtumisel. Külmpragude tekkimisele aitab kaasa õmblusmetalli niisketest elektroodidest, mustusest ja veest detailide servadele sattunud vesinik.
Noad tungivad puitu kindlale sügavusele, mille tulemusel lõigatakse puidurakud läbi kergendades immutusvedeliku pääsu materjali sisemusse. Torkimise sügavus võib olla 10-20 mm ja sõltub nõutavast immutussügavusest. Nugade paiknemine torkimisvaltsil peab tagama immutatava materjali pinnal ühtlase torkimistiheduse. 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega Puidu nõutav temperatuur saavutatakse tema hoidmisega kuumades vedelikes. Samuti on levinud teised puidu eelkuumutamise meetodid. Pärast kuumutamist asetatakse immutatav materjal külma immutusvanni, kus toimub puidu lõplik immutamine. Edasisel puidu jahutamisel vannis, mis on täidetud immutusvedelikuga, toimub puidu kapillaarsüsteemis rõhu alanemine. Rõhu alanemise peamiseks põhjuseks on temperatuuri langemine puidus, mille tulemusena toimub auru-gaasisegu mahu vähenemine ja veeauru kondenseerumine (küllastunud veeauru rõhk langeb järsult temperatuuri alanedes).
Puudused on jooteliidete temperatuuritundlikkus s.o. kuumutamine võib põhjustada liite tugevuse vähenemist või isegi joote sulamise. 28. Survetöötlemise põhimeetodid Külmsurvetöötlus toimub tingimustes, kus kalestumisprotsessidega taastumisprotsesse ei kaasne, mistõttu metalli vastupanu deformeerumisele kasvab pidevalt. Külmsurvetöödeldakse toibumis- ka rekristalliseerumistemperaturidest madalamatel temperatuuridel. Eelised: saadud toodete suurem täpsus ja pinnakvaliteet. Eelkuumutamise vajadus puudub. Toote ühtlasem struktuur. Parem toodete tugevus ja väsimustugevus. Puudused: vajalikud suured deformatsioonijõud ja energiad. Kuumsurvetöötlusel toimub metalli deformeerimine rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel tingimustes, kus metalli plastsust taastavad deformatsiooniprotsessid jõuavad lõpuni minna. Eriliigiks on isotermiline survetöötlus, kus survetöötlus viiakse läbi konstantsel temperatuuril. Eelised: võimalus
Külmpragusid iseloomustab hele kristalliline pind. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud karastusstruktuuride moodustumisega või metalli vesinikhaprusega (vesiniku kõrgenenud kontsentratsioonist tingituna). Viimasel ajal loetakse külmpragude hulka ka lamellpragusid, mis tekivad nurk- ja vastakliidetes keevisõmbluse all paralleelselt plaadi pinnaga. Lamellpragude põhjuseks on konstruktsiooni liigne jäikus. Neid on võimalik vältida eelkuumutamise ja termotöötlemisega, aga ka terase kvaliteedi tõstmisega, nt. väävlisisalduse vähendamisega. Külmpraod tekivad termomõju tsoonis karastumisel tekkivate sisepingete - tõmbepingete tõttu metalli kiirel jahtumisel. Külmpragude tekkimisele aitab kaasa õmblusmetalli niisketest elektroodidest, mustusest ja veest detailide servadele sattunud vesinik Enamkasutatavad keevitusviisid on: Elektroodi süütamine
annaabi.ee 
