Venemaalt üle Narva jõe ja siirduvad üle Alutaguse soo Vahe-Eestisse. Soouurijad on veendunud, et Puhatus on säilinud viimased suuremad siirdesooalad Eestis. [], [], [] Veestik Soostik toitub sademetest, põhjaveest ja moreenisisestest vetest. Eesvooluks on Narva jõgi ning Peipsi järv. Mustaladva soo metsaoja suundub otse itta, suuet sellel ojal ei ole soo keskosas valgub vesi kindlast sängist laialdastele märealadele. Peaaegu sama kaugele ulatuvad ka põlevkivi kaevanduste eelkuivenduskraavid. Kaevandusest vee väljapumpamine moodustab omalaadse tõkke: veepais takistab soostiku vete äravoolu. Kohati võib soostiku selles osas leida raskesti ületatavaid õõtsiksoosid. Soostiku läänepiiril looklev Puhatu oja kogub vett peamiselt raba läänepoolsetel aladelt. Ülemjooksul valgub oja kuni 100m laiusel alal kitsaste mätaste vaheliste niredena. Soostiku keskmes asuvad järved, neist suurim on
Rabaturba väikese veeläbilaskvuse tõttu alaneb põhjaveetase kraavi ääres aeglaselt ning põhjavesi avaldab kraavi nõlvadele hüdrostaatilist survet. Mida sügavam on kraav, seda suurem on ka surve. Et kraavid ei deformeeruks, tuleb nad esialgu kaevata väiksema sügavusega ning süvendada pärast esialgse põhjaveetaseme alanemist. Tavaliselt kaevatakse kraavid kolmes järgus: 1. kõigepealt talvel, kui rabapind kannab, kaevatakse põhivõrgukraavid ja 40 m vahekaugustega eelkuivenduskraavid (tulevaste kuivenduskraavude asukohta) 1.1...1.2 m sügavustena; 2. mõne kuu pärast kraavivõrku tihendatakse ja süvendatakse varem kaevatud kraavid 1.4...1.5 m sügavusteks, 3. hiljem kaevatakse lõpliku sügavuseni (1.7...1.8 m). 8 Kraavide põhjalaiuseks jääb tavaliselt 0.3 m ja nõlvusteguriks 0.25...0.3. Aeg kahe kaevamise vahel võib olla kuni pool aastat (kuni 1 aasta). Pärast kraavide rajamist ehitatakse tee- ja otsadreenid, puhastatakse tootmisväljad puittaimestikust,
annaabi.ee 
