Siin antakse ülevaade autori poolt püstitatud uurimisküsimuste senistest käsitlustest, nende uurimisel kasutamist leidnud teoreetilistest konstruktidest, samuti määratletakse töös kasutatavad kesksed mõisted. Tuuakse välja erinevate autorite lähenemised koos nende tugevate ja nõrkade külgedega. Samuti kirjeldatakse varasemate uurijate poolt saadud empiiriliste uuringute tulemusi ning osutatakse lahendamata küsimustele. Teisisõnu on see eelkoostatud referaadi põhiosa, sisuline pool. Meetodi osas kirjeldatakse täpselt ja detailselt, kuidas uurimus tehti, et lugeja võiks hinnata selle usaldusväärsust, ning selgitatakse täpselt kõike seda, mis on vältimatu uurimisprotsessi mõistmiseks. Kvantitatiivse uuringu meetodikirjelduses tuuakse kindlasti välja uurimisobjekt (s.o vaatlusüksused laiemalt mõistetuna: uuritavad isikud, kollektiivid, artiklid, reklaam jne), koht, muutujad, piirangud jm, valimi moodustamise alused.
Sobivaimaks meetodiks piisavalt suure hulga info kogumiseks pidas autor interneti põhise küsitluse korraldamist IKT ettevõtete seas. Süvauuringu koostamisel toetus autor põhiliselt saadud informatsioonile eeluuringust ning personaliotsingu teooriale. Autor soovis konkreetselt tegevjuhi ja projektijuhi otsimisest kirjutada. Selleks pidas autor kõige sobivamaks variandiks semistruktureeritud (üpris vabas vormis, kuid eelkoostatud punktidest kinnipidava) intervjuu korraldamist inimesega, kellel on piisavalt kogemusi ja teadmisi nii tegevjuhi kui projektijuhi personaliotsingust. 2.1 Eeluurimuse metoodika Eeluurimuse põhiliseks eesmärgiks oli kirjeldada Eesti IKT sektori personaliküsimusi. Selleks viidi läbi internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Uurimuses paluti osaleda Eesti Info ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL-i) liikmetel, kelle e- mail oli olemas ITL-i kodulehel
maalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Autor hindas antud lähenemise sobivaimaks ka intervjueeritavatele, sest vabas vormis intervjuu mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte. See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Küsimused on nähtavad Lisas 1. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Küsimuste valikul ettevõtjatele lähtus autor deduktiivsest meetodist, mille kohaselt koostas
annaabi.ee 
