· Riigi teke peab olema juriidiliselt vormistatud selleks pakkus ajalugu võimaluse alles 20ndal sajandil · Enne seda oli võimalik rääkida õiguslikult autonoomsest ühtsusest. · Iseseisvusmanifest oli väga tähtis samm. Enne kui Eesti riik jõudsis Põhiseaduseni 15. Juuni 1920, oli vastu võetud juba rida riigiõiguslikke fakte, mis oma olemuselt täitsid üht või teist põhiseaduslikku funktsiooni eelkonstitutsioonilised aktid · 15.nov 1917 Eestimaa kubermangu ajutise maakogu. Asutava kogu poolt 4. Juuni 1918 vastu võetud Eesti vabariigi valitsemise kord. Väga tähtsad juriidilised dokumendid. · Iseseisvusmanifest oli mõeldud kõigile Eestimaa rahvastele. Territoorium pidi ühendama kõiki neid, kes sellel territooriumil ka elavad. Eestis olid tekkinud väga tugevad alged ka juriidiliselt ühiskonna regureelimiseks, seda demokraatia põhimõtete alused
Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised. Mõnes riigis on põhiseadusesse lülitatud nn igavesi norme, mida põhiseadus ise selgesõnaliselt keelab muuta (Nt Saksamaal föderaalriikluse põhimõte). Ajutistest normidest eristatakse: Üleminekuaja normid, mis reguleerivad üleminekut vanalt põhiseaduselt uuele. Nn Murranguaja normid e eelkonstitutsioonilised normid - kehtestatakse olukorraks, kus vana põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta. Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja muudeks puhkudeks, kus on alust arvata, et normaalseteks tingimusteks määratud põhikord ei saa mõistlikul määral toimida. 10. Konstitutsiooni mõiste. Mida mõista konstitutsiooni all materiaalses ja mida formaalses tähenduses?
annaabi.ee 
