kasutamine sõltuvalt vee kvaliteediklassidest (1) Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud. (2) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi pinnavee töötlusmeetodeid: 1) I kvaliteediklass – lihtne füüsikaline töötlemine (filtreerimine) ja desinfitseerimine; 2) II kvaliteediklass – füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon , helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine) ning desinfitseerimine; 3) III kvaliteediklass – laiendatud füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon, helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon) ning desinfitseerimine. (3) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid: 1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine;
Tallinna veepuhastusjaam oli esimene N. Liidus, kus selline juhtimissüsteem võeti kasutusse. Lisaks hangiti kemikaalide doseerimise kontrollseade: Jaapani päritolu automaatlabor alkaliteedi, pH, hägususe, värvuse ja jääkkloori kontrolliks. Labor sai raskemetallide määramiseks Philipsi aatomabsorbtsioonspektrofotomeetri. Joogivee kvaliteedist oli nüüd täielik ülevaade. 1990. aastate keskpaik tõi kaasa palju meeldivat eelkõige asendus vee eelkloorimine osoneerimisega. Osoon on tugevam bakterite ja viiruste hävitaja kui kloor ja ta ei anna kõrvalproduktina kloroformi nagu kloor. Joogivee kvaliteet tõusis hoopis uuele tasemele. Samal ajal alustas linna veetarbimine, mis 90ndate alguseks oli jõudnud 240 000 m3/ööpäev, kiiret langust ja puhastusseadmete tööparameetrid saavutasid seetõttu normaaltaseme. 2003. aastal asendati koagulant alumiiniumsulfaat
annaabi.ee 
