Maajade kultuur Kultuuri algus Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal.
Maaja kultuur jäi püsima ainult Yucatani poolsaarel. Seal sulasid vallutajad maajadega üheks rahvaks, võtsid üle nende keele ja kombed. Lõplikult hävitasid maajade kultuuri hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj. keskel. Nemad hävitasid ka maaja rahva ajaloolise mälu, põletades raamatud, mis need oma keeles ja oma hieroglüüfidega kirja olid pannud. Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maajad kasutasid arvutamisel kahekümnendsüsteemi, mille põhiühikuks oli 1 uinal (inimene), mis jagunes 20 kiniks (10 sõrme+10 varvast). Arvatavasti ühtede esimestena maailmas võtsid nad kasutusele nulli ning hakkasid kasutama arvude positsioonsüsteemi nagu me seda tänapäevalgi teeme. Ainsaks erinevuseks on see, et meie kasutame kümmet numbrit, maajad kasutasid kahtkümmend.
järgnevalt ära toodud kõige sagedasem Rooma eraõiguse periodiseering: 1) Vana-Rooma ehk varane periood (ca 300 eKr) 2) Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr - kattub printsipaadi algusega) 3) Klassikaline (27 eKr - 283 pKr ) 4) Järelklassikaline (284 - 563) Klassikaline periood oli eraõiguse hiilgeajaks. Sellesse perioodi paigutuvad enamik tuntud juriste. Kuigi selle liigituse kohaselt on Rooma eraõiguse perioodid jaotatud varaseks, eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, langevad need perioodid tegelikult kokku riigivõimu muutumisega. Nii võiks klassikalise õiguse perioodi nimetada ka printsipaadi ajaks. Õigusmõtlemise sisemiste muutuste alusel on neid perioode püüdnud uuesti sisustada ning uusi ajalisi piire määrata b) Okko Behrends Tema arvates tuleb Rooma eraõiguse perioodideks jagamisel aluseks võtta konkreetsed isikud ja nende arusaamised õigusest. Rooma õigus oli suures ulatuses
annaabi.ee 
