näiteks Vana-Pärnul). · Linnustest on kõige paremini säilinud Kuressaare linnus Saaremaal. See on ehitatud pärast Jüriöö ülestõusu ning seda pole praktiliselt piiratud ega vallutatud. · Enamik Eesti linnuseid on kastell-linnused. Meenutasid Itaalia palazzosid. Katus oli vastupidiselt kõrge. Nende keskne osa on neljatiivaline ja kolmekorruseline konvendihoone, mille keskel on siseõu. Konvendihoonet ümbritsevad eelkindlustused (kivist kaitsemüürid). Kõige rohkem kaitsemüüre (kolm, koos linnamüüriga isegi neli) on Viljandi linnusel. Seal asus Viljandi komtuur. 16. sajandi lõpust (Poola-Rootsi sõdadest) on Viljandi linnus varemetes. Seda pole kunagi õnnestunud tormijooksuga vallutada. · Eestis on 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses restaureeritud mitmeid linnuseid (Rakvere linnus, Narva linnus, Paide tornlinnus ehk donjon)
vaenumüür Toomp ja all-linna vahel. 1310 saabus J. Kanne,kes esit raele kun poolt kinnit ettepanek linnakindlust väljaehit kohta. Maa-ala laiend ja ting et müüriga tleb liita Püha Miikaeli nunnaklooster, uus Kanne müür valmis 1355. 14saj lõpul olid tornid valdavlt poolümar,hobuserauakuj põhiplaan 3kordsed. I korrus kõrgem-laskemoon,II&III kaitse asus ka kamin ja profat. Tornid nimed isik või kus ta asus. Müürivöönd ümbr vallikraav ja eelkindlustused. Raskeim-värav kaitsmine, sellep ehit sissepääs mitmeastmelisex-üle tõstesild, väravatorn vahel (nn eelväravad, ümara põhiplan) ja läbi peaväravtorni(4kand plan, väravaava otse torni alt) väravaid müris tlin 8 neist 2sisevärav: Pika jala- ja Lühikese jala värav. 6välisväravat Harju,Karja,Viru,Väike-ranna, Ranna ja Nunnevärav. Viimast säilind aint Viru ja Rannavärv eeltornid. Peavärav tornid lamut 19.saj kesk. 14.saj algas kindlusearhit uus ajajärk,tulirelvade
(Kuressaare linnuse müüri väärtuslikem osa saab uue kuue, 2002). 1968. a. alustati Kuressaare linnuskindluse põhjalikku restaureerimist arhitekt K. Aluve projekti järgi. Mahukamaiks töödeks oli algsete katuste ja kaitsekäigu taastamine, uute vahelagede ehitamine. Kaitsetorni varustamine betoonitrepiga, vahepeal suurendatud aknaavade kinnimüürimine. 1985. a. alanud restaureerimistööde teisel etapil taastatakse linnuse eelkindlustused - Kuressaare kindlus ja eksponeeritakse seda näitena kaitseehitiste arengust XIV - XVIII sajandil, kusjuures eristatavad on selle arengu eri järgud (Ülevaade ajaloost, kuupäev puudub). 3.2. Arheoloogilised uuringud I etapp arheoloogilistest uurimistöödest Kuressaares linnuses toimusid aastatel 19692009. Nende tööde põhjal on ehitusajaloolane Kalvi Aluve piiskopilinnuse asutamise dateerinud 13. sajandi keskpaika, ning praegustes mõõtmetes kindluse valmimise 14. saj II poolde
annaabi.ee 
