Helme ordulinnus ehitati arvatavasti 14 saj. Kiriklikes allaikates mainitakse linnust 1412.a. Linnus rajati ,et kontrollida teed mis ühendas Sakala ja Ugandi muinasmaakonda. Teeäärsel neemikul paiknev linnus järgis künka looduslikke piirjooni: linnusehooned ehitai müüride sissekülgedele, sissepääs oli lunas, seda kaitses vallikraav. Linnusevärava ees teisel pool vallikraavi, neemiku lõunaosas asuval silla ehk Keldrimäel oli eelkindlustus mida linnusega ühendas sild. Helme linnus oli tunnistajaks paleepöördele Liivi Ordus- siin vangistati 1471.a. Oktoobris ordumeister Johann von Herse. Arvatakse, et vangistaja oli tema ametijärglane Brend von der Borch. Linnuse lõunaküljel oli nn Anne kants, kuhu legendi järgi müüriti linnuse ehitamise ajal Anne-nimeline tüdruk. Legendi kohaselt ei suuda keegi, kes sissemüüritud tüdruku nime ei tea, linnust vallutada. Üllataval kombel jäigi ka 17 saj
(Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse. Tuleb tõdeda, et edukas kaubandus võimaldas saada kasumit ning rajada linnale tornidega kivimüürid ja vallikraavi. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast ja läänest. Lõunas kaitses linna ordulinnuse põhjapoolne eelkindlustus. Müürist eenduvad väravakindlustused said valmis 15. sajandi II poolel või 16. sajandi algul, kui tekkis vajadus kaitsta linnaväravaid uute võimsate kahurite purustava tule eest. Linnamüüride 1,8 kuni 2,1 meetrise paksuse juures võib müüri kõrguseks oletada vähemalt 4 meetrit ning müüride peal olid kaitsekäigud, mis ühendasid omavahel torne ja väravaid. Linnamüüris oli kokku kolm väravat: Riia värav, Tartu värav ja Pika tänava värav. 1400
annaabi.ee 
