Tavaliselt oli igal linnusel ka suurem või väiksem eelkindlus. See koosnes paiguti muldvallist, millel oli puutara (palissaad) või ka madal kivimüür. Eelkindlus ümbritses linnust kas ümberringi või ainult ühest küljest. Eelkindluses omakorda ehitati tugevasti välja need osad, mis olid 6 kallaletungi puhul suuremas ohus; sääraseid hoolikalt kindlustatud eelkindluse osi nimetatakse barbakaaniks. Alates XV sajandist, mil tulirelvade tarvitamine saab üldiseks, tuleb linnuseehituses muutus. Donjon ehitatakse madal või kaob üldse, ka ringmüürid muutuvad madalamaks, kuid massiivsemaks; neile ehitatakse suurtükipesad. Kogu linnust ümbritsevad bastionid. Keskaja lõpul hakatakse linnuste ehitamisel kaitseülesannete kõrval ikka rohkem silmas pidama mugavust ja elamiskõlblikkust. Tuntumad keskaegsed
kirikukella. · Liivi sõja (1542-1583) ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdade käigus elas loss üle mitu pommitamist ja piiramist. · 1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Linna kaitses 500-meheline rootslaste garnison, mida juhtis Porvoost pärit Arved Wildemann. Poolakad purustasid kahuritulega eelkindluse värava ja muudkui ründasid rootslasi. Ometi löödi nad suurte kaotustega tagasi. Kartes järjekordset rünnakut, paigutasid rootslased purustatud müüri alla võimsa miini. Kui komandant Wildemann oma ohvitseridega miini üle vaatama läks, plahvatas see ootamatult ja paiskas kõik kohalolijad õhku. Wildemann lendas kõrges kaares üle müüri poolakate poole, kus maandus pehmelt sõnnikuhunnikule. Ta jäi terveks, kuid võeti vangi
annaabi.ee 
