anioonide tõestamine lahus läks kollaseks SO32- , S2O32-, (COO)22-, NO2-. 3-4 tilka anioonide lahust hapestatakse 1M H2SO4-ga ja lisatakse 1-2 tilka lahjendatud KMnO4 lahust. KMnO4 violetse värvuse kadumine (valastumine) võib toimuda toatemperatuuril või alles lahuse soojendamisel. b) tõestada lahuses olemasolevad anioonid Kirjutage üksteise alla kõikide anioonide valemid, mis võivad lahuses esineda. Eelkatsete tulemuste alusel tõmmata need anioonid maha, mis kindlasti puuduvad, lisades kõrvale põhjuse, mis selle aniooni olemasolu välistab. Järelejäänud anioonide tõestamiseks kasutada spetsiifilisi reaktsioone. SO42- Br CrO42- - tugevad oks. omad. [Fe(CN)6]4- (COO)22- I [Fe(CN)6]3- - tugevad oks. omad. CO32- Cl
lahusele hapestamiseks 1M H2SO4 , lisasin 3 tilka KI lahust ja 4 tilka tolueeni. Ekstraheerisin. Selle tulemusena muutus tolueeni kiht punaseks, järelikult võis väita, et tegu oksüdeerijaga. - Määrasin aniooni rühma. I rühma anioonide määramiseks hapestasin 4 tilka lahust lahjendatud HNO3-ga. Lisasin 4 tilka AgNO3 lahust, mille tagajärjel tekkis sade. Lisasin lahjendatud HNO3 lahust, mis ei reageerinud sademega. Sellest võib järeldada, et lahuses on I rühma anioon. Eelkatsete tulemusel sain teada, et otsitav anioon paikneb I rühmas, on kas oksüdeerija või anioon, millel puuduvad nii tugevad redutseerivad kui oksüdeerivad omadused. Järelikult võib lahuses olla kas [Fe(CN)6]3- või Cl- anioon. Tegin katse [Fe(CN)6]3- tõestamiseks. Selleks lisasin oma lahusele ZnSO4 lahust. Selle tulemusena ei moodustunud kollast sadet, seega ei leidunud lahuses otsitud anioone. Tegin katse Cl- tõestamiseks. Selleks lisasin oma lahusele AgNO3 lahust, mille tagajärjel
Hapestatud lahusele lisasin lahj. KMnO4 lahust. Violetne värvus kadus toatemperatuuril. Järelikult leidus lahuses tugevate redutseerivate omadustega anioone. d) Anioonide rühmade määramine Hapestatud lahusele lisasin AgNO3. Tekkinud sade ei lahustunud täielikult lahj. HNO3 toimel. Seega leidub lahuses I rühma anioone. Lisasin analüüsitavale lahusele BaCl3. Sadet ei tekkinud. Järelikult ei olnud lahuses II ja III rühma anioone. Eelkatsete käigus sain teada, et lahus ei sisalda järgmisi anioone: CO 32-, [Fe(CN)6]3-, CrO42-, [Fe(CN)6]4-, Cr2O72-, SO42-. I- tõestamine Lisasin H2SO4-ga hapestatud lahusele paar tilka tolueeni. Seejärel lisasin tilkhaaval kloorvett. Tolueeni kiht ei muutunud lillakaspunaseks, järelikult ei leidunud lahuses jodiidioone. Br- tõestamine Lisasin H2SO4-ga hapestatud lahusele paar tilka tolueeni. Seejärel lisasin tilkhaaval kloorvett.
3. Sademele, millest PbCl2 on eraldatud, lisa 2M NH3 · H2O ja sega.Hg2+2 olemasolu korral värvub sade pikkamööda tumedaks.Lase sademel seista ~5 minutit,teda aeg- ajalt segades.Tsentrifuugi ja eralda sade. 4. Tsentrifugaadist tõesta Ag+.Selleks lisa 2M HNO3 happelise keskkonnani.Kui tekib valge AgCl sade , on Ag+ tõestatud. Lehekülje algusesse I - V rühma katioonide segu analüüs. Eelkatsete käigus määratakse järgmised ioonid: 1. NH4+ määramine gaasikambri meetodil. 2. Fe+2 ja Fe+3 määramine kaaliumheksatsüaanoferraat(III) ja -(II) abil. 3. Na+ määramine leekreaktsiooniga.(Teiste ioonide puhul võimaldab leegi värvus vaid eeldada iooni olemasolu, mida tuleb analüüsi käigus tõestada.) Järeldused lahuse värvusest. 1. Värvuse puudumine - võib eeldada Cr+3 ja Cu+2 puudumist. 2
annaabi.ee 
