Joonis 1. Põlevkivikolde TP-101 ja selle suitsugaaside trakti skeem koos tuha proovivõtu kohtadega (Eesti Elektrijaam): 1. Koldetuhk 6. Elektrifilter I väli 2. I gaasikäik (auru ülekuumendi) 7. Elektrifilter II väli 3. II gaasikäik (ökonomaiser) 8. Elektrifilter III väli 4. Tsüklon 9. Elektrifilter VI väli 5. Elektrifiltri eelkamber 10. Lendtuhk Tabel A Emiteeritavate raskmetallide kogused tuhavoogudes Cd ja Hg Koht Tuhakogus, kontsentratsioonid Aastane Cd ja Hg sisaldus tuhas % tuhas tuhakogus,
pihusteid võimalik kasutada. Ning seetõttu kasutatakse suure läbimõõduga pihusi avasid ja seetõttu on kütuse pihustuskvaliteet halb ja milletõttu on ka kütuse kulu suur. Seetõttu, et pihustatud kütus paremini ära põleks, selleks on põlemiskamber jaotatakse kaheks ja nendeks oleks põhi põlemiskamber ning eelpõlemiskamber, kusjuures eelpõlemiskambreid on kahte tüüpi ● eelpõlemiskamber ● pööriskamber Eelkamber moodustap põlemiskambrist 25 – 35% ja ta on varustatud pihustiga. Eelkamber on ühendatud põhi põlemiskambriga ühenduskanali kaudu. Kütus pritsitakse eelpõlemiskambrisse, kus ta seguneb õhuga ja plahvatab põlema ning osa küttesegust põleb juba seal ära, tänu sellele tõuseb seal rõhk ja temperatuur. Kambris tekivad keerised ja suuremad kütuseosakesed aurustuvad ja kanali kaudu paiskuvad tekkinud aurusegu põhipõlemis kambrisse kus nad segunevad seal olnud
Surveastme valimisel tuleb arvestada: ( 0,8...1,2 , 0,8 rikastatud segu ja 1.2 lahja segu korral ). mille ruumala moodustab 15 kuni 30 % kogu põlemiskambri · põlemiskambri kuju, millest oleneb küttesegu Diiselmootorites toimub küttesegu moodustumine sissepritse mahust . Eelkamber on radiaalsete , vähe allapoole pööratud avade moodustumine, momendist kuni põlemis alguseni 10 kuni 20 0 VVP jooksul. See on kaudu ühendatud silindri kaane ja kolvi põhja vahelise põlemiskambri · ülelaadimisrõhu astet, väga lühike aeg , mõni sajandik sekundit. osaga
annaabi.ee 
