Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eeljooksus" - 3 õppematerjali

2006-aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus-
36
xls

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

Marek Niit Henri Sool Esmaspäeval algavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ei tee seitsmevõistluses kaasa tänavu isikliku rekordi 6180 punktini viinud Balta, keda vaevavad terviseprobleemid. Hetkeseisuga osaleb eestlanna siiski 100 meetri jooksus ja kaugushüppes. Ksenia Balta piirdus naiste kaugushüppe eelvõistlusel tulemusega 6.03 ja lõppvõistlusele ei pääsenud, tema isiklik rekord kauguses on 6.56. Ksenia Balta jooksis naiste 100 meetri eeljooksus uueks Eesti rekordiks 11,47 -- poolfinaalpääsust jäi aga puudu kaks sajandikku. 9 Tõkkesprinter Mirjam Liimask sai eeljooksus ajaks 13,54 ja pidi leppima oma jooksus vaid 7. kohaga. Kokkuvõttes jagas eestlanna 37 sportlase konkurentsis 28.-30. kohta. Liimaski isiklik rekord (12,93) oli teises 100 meetri tõkkesprindi eeljooksus osalejate arvestuses paremuselt neljas. Käesoleval hooajal on Liimask jooksnud

Sport → Kehaline kasvatus
10 allalaadimist
Naiste 800 m-1500 m jooks
31
doc

Naiste 800 m, 1500 m jooks

800 m 1.53,28 26. juuli 1983 München Jarmila Kratochvilova. on endise Tsehhoslovakkia kergejõustiklane (200 m, 400 ja 800 m jooksja). Olümpiamängude (1980) hõbemedali võitja, kahekordne maailmameister (1983) ja kehtiva 800 m jooksu maailmarekordi (1.53,28) valdaja. Eesti: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 2.02,1 20. juuli 1972 Moskva Raissa Ruus. kergejõustiklane ja treener. Osales 1972 Müncheni OMil, kukkumise tõttu jäi 800 ms oma eeljooksus seitsmendaks ja sai 33. koha. Tuli 1973­76 800­3000 ms 6 korral Eesti meistriks. Parandas 6 korda Eesti rekordit: 800 m 2.02,1 (1972), 1500 m 4.20,0 ­ 4.14,2 (1971­72), 3000 m 9.56,2 ­ 9.47,2 (1973­76). Naiste 1500 m jooks Londoni OM 2012.a 3.1 Võitjad 16 kohta 1500 m 1. Asli Cakir Alptekin Türgi 4.10,23 2. Gamze Bulut Türgi 4.10,40 3

Sport → Kehaline kasvatus
8 allalaadimist
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

medaliga, Kristina ja Katrin Smigunid medalit ei saanud, kuid esikümnesse jõudsid murdmaasuusatamises mõlemad XXVIII suveolümpiamängud, Ateena 2004 Indrek Pertelson lõpetas oma sportlasekarjääri Ateena olümpiamängude pronksmedaliga. Aleksander Tammerti kettakaar andis pronksmedali. Jüri Jaansoni kannatused sõudmises krooniti väärika hõbemedaliga. Egle Uljas oli Ateenas edukaim Eesti naiskergejõustiklane - eeljooksus sündis uus Eesti rekord 51,91 400 meetri jooksus. Janek Tombak oli ainuke Eesti rattur, kes põrgukuumuses finisisse jõudis. Andrus Värniku vaim oli medalivõiduks valmis, ometi lõppes võistlus talle suure pettumuse ja kuuenda kohaga. XX taliolümpiamängud, Torino 2006 Andrus Veerpalu ja Kristina Smigun olid meie medali saajad. Suusatajatest said esikümnesse veel Anti Saarepuu, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk ja Jaak Mae.

Sport → Kehaline kasvatus
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun