Kuna osutus, et kaks analüütikut olid intervjuude tiheda ajagraafiku tõttu ülekoormatud, otsustas täitja projekti kaasata veel ühe analüütiku. Alliksüsteemide analüüsi lõpetamine venis 3 päeva (lisandus 25% tööde mahust). Tööd lõpetati 25.10.2006. Kõige probleemsemaks osutus lõppkasutaja tarkvaratoodete valik. Nimelt ei olnud mitmetel lõppkasutajatel aega kõigi tarkvaratoodete demonstratsioone vaatama tulla ja seetõttu seati ettevõttesse üles kahe eelistatuma toote testkeskkonnad, milles kasutajad said endale sobival ajal ise eksperimenteerida. Seetõttu lükkub esialgselt 10. novembriks 2006 plaanitud lõppkasutaja tarkvara valik kuni nädala võrra edasi. 2. Projekti korrigeeritud rollid 3 Projektis osalevad kolm ettevõtet klient, arendusteenuse pakkuja ja aruandlustarkvara müüja. Allpool on toodud planeeritud rollid ettevõtete kaupa. Toodud rollide esindajad ei
saartel on eesti hobune ja pool-looduslikud kooslused eksisteerinud koos kogu nende olemasolu vältel. Eesti hobune on pool-looduslike kooslustega seotud mitmel moel: looduslikud karjamaad, olgu siis lagedad või metsakoplid, paese aluspõhjaga aladel loopealsed, mereäärsed rannaniidud, olnud läbi aegade ainsad või vähemalt peamised hobuste söögimaad. Hobune on karjamaarohu suhtes küllaltki valiv. Karjamaal söövad hobused sageli eelistatuma rohuga alad korduva pügamise teel väga madalmuruseks. Kuni rohtu on võimalik valida, jäetakse vähem maitsvad taimed puutumata. Lääne-Eesti ja saarte pehmetes ilmastikutingimustes saab vastupidavat ja vähenõudlikku eesti hobust karjatada peaaegu aasta läbi. Eesti hobune sööb lisaks rohule meelsasti ka puude-põõsaste lehti ja peenemaid oksi, nooremat pilliroogu, kadakavõrseid jms., hoides selteel ära nende koosluste võsastumist ja roostumist. Okstest (sh.
annaabi.ee 
