ristisda. Uue ristisja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st.Ta phjendas Teise ristisja korraldamise vajadust.Pha Bernardi leskutsetele vastati kogu Euroopast.Kaks tolle aja kige vimsamat valitsejat- Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna Phale Maale rististta. Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama.Pha Bernardi leskutsetest rgiti sellest,et ristisdu paganate vastu vib pidada ka Euroopas.Phja-Euroopa valitsejade eelistasidki prata oma relvad ristimata lneslaavlaste -vendide-vastu,kes elasid Elbe jest idas. Teel Phale maale tuli ristisdijatel kogeda rmist vaenulikkust.Ristisdijate lhenedest suleti linnavravad nagu katkutbiste ees.Pettunud Palestiinasse prgijad vastasid sellele mbruskonna rstamisega.Ei halastatud isegi kloostritele.Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Lbi hda lpuks Vike-Aasiasse judnud ristivgi sai islamiusulistega videldes hvitava kaotuse osaliseks.
eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st. Ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Püha Bemardi üleskutsetele vastati pea kogu Euroopast. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat Prantsuse kuningas Louis VII (loe: luii) ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna Pühale Maale ristisõtta.Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama. Püha Bemardi üleskutsetes räägiti sellest, et ristisõdu paganate vastu võib pidada ka Euroopas. PõhjaEuroopa valitsejad eelistasidki pöörata oma relvad ristimata lääneslaavlaste vendide vastu, kes elasid Elbe jõest idas.Teel Pühale Maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Ristisõdijate lähenedes suleti linnaväravad nagu katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Ei halastatud isegi kloostritele. Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sõdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga.
annaabi.ee 
