=r/2m (r on keskkonnatakistused, m on süst mass). Sumbe dekrement perioodi võrra erinevatele ajahetkedele vastavate amplituudide suhe e T=(t)/(t+T). Sumbuvuse logaritmiline dekrement on =ln (t)/(t+T)=T. Seda kasutataksegi peamiselt võnkumiste sumbuvuse iseloomustamiseks. SOOJUS 1. Aine ehitus, molekulid. Iga keha koosneb tahke, vedel, gaasiline suurest hulgast väga väikestest osakestest, nn. molekulidest. Iga aine molekulid on korrapäratus, kaootilises, ilma mingi eelissihita liikumises, mille intensiivsus sõltub aine temperatuurist. Osakesed mõjutavad teineteist. On kokku lepitud lugeda keha ainehulgaks suurus, mis on võrdeline osakeste arvuga selles kehas. Ühik mool (mol). Mool on niisuguse süsteemi ainehulk, milles osakeste arv võrdub 0,012 kg süsiniku 12C aatomite arvuga. Aine molekulide arvu N ja ainehulga suhet nimetatakse Avogadro arvuks NA: NA=N/. Selle väärtus NA=6,022*1023 mol-1. NA näitab, mitu aatomit või molekuli on ühes moolis aines
suhtes kiirusega a, siis hetkel, mil ta lõpetab o-nda võnke, on esimesest võnkest tingitud lainehari allikast kaugusel -a. Järelikult paikneb 0 laineharja ja nõgu nüüd lõigul pikkusega -a, seega on lainepikkus =(-a/0). (joon. 9) §60. Statistiline ja termodünaamiline uurimismeetod. Statistilise meetodi kohaselt koosneb iga keha tahke, vedel, gaasiline- suurest hulgast väga väikestest osadest, nn. molekulidest. Iga aine molekulid on korrapäratus , kaootilises, ilma mingi eelissihita liiku-mises, mille intensiivsus sõltub aine temp.-st. Molekulide kaootilist liikumist tõestab otseselt Browni liikumine. Nimelt on vedelikus hõljuvad väga väikesed, ainult mikroskoobis nähtavad osakesed alti pidevas korrapäratus liikumises, mis ei sõltu välistest põhjustest, vaid osutub aine sisemise liikumise avalduseks. Browni osakesed liiguvad molekulide korrapäratute põrgete tõttu. Molekulaarkin. teooria seab endale ül.-ks seletada katsetes ilmnevaid kehade om. (rõhku, temp
annaabi.ee 
