2.4. Diamagnetism Diamagneetikud on sellised ained, kus välise magnetvälja puudumisel orbitaalsete elektronide magnetmomendid on nullid. Väline magnetväli diamagneetikutes nõrgeneb. -10 -6 Magnetilised omadused temperauurist ei sõltu. Nt vask, kuld, hõbe, vesi 2.5. Paramagnetism Paramagneetiliste ainete aatomid omavad püsivaid magnetmomente. Välise välja puudumisel keha tervikuna magneetunud pole. Välises magnetväljas saavad magnetmomendid eelisorientatsiooni. Väline magnetväli paramagneetikus võimendub. >0 , 10 -4 nt alumiinium, hapnik, plaatina 2.6. Ferromagnetism Ained, mis võivad olla magneetunud ka välise välja puudumisel, omavad spontaanset magneetuvust. Temperatuuri tõstes magneetilised omadused vähenevad ja teatud temperatuurist alates käituvad need nagu paramagneetikud. Nt raud, nikkel, koobalt, nende sulamid 3. Elektromagneetiline induktsioon 3.1. Lenzi reegel
Magneetumist selgitas Ampere nii: oletas, et aine molekulides tsirkuleerivad ringvoolud. Igal sellisel voolul on magnetmoment ja ta tekitab ümbritsevas ruumis magnetvälja. Välise välja puudumisel on molekulaarsed voolud korrapäraselt orienteeritud, mistõttu nende resultantväli on võrdne nulliga. Üksikute molekulide magnetmomentide kaootilise orientatsiooni tõttu on keha summaarne magnetmoment samuti null. Välja toimel omandavad molekulide magnetmomendid eelisorientatsiooni, mille tagajärjel magneetik magneetub st tema summaarne magnetmoment muutub nullist erinevaks. Üksikute molekulaarsete voolude magnetväljad sel juhul enam ei kompenseeru ja tekib väli B'. Magneetumine lihsamalt on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Kõik ained ei magneetu ühetugevuselt. Selle omaduse iseloomustamiseks kasutatakse
annaabi.ee 
