1970. aastail hakkas eestlaste eesnimistu täienema uuemate võõrapäraste nimedega (Margit; Marko). 1980. aastail eelistati taas eetipäraseid eesnimesid, laiemasse pruuki tulid seni vähem kasutatud laennimed (Triin; Kristjan). 20.-21. sajandi vahetust iseloomustab eri stiilide paljusus. Valitakse nii 20. sajandi alguse eesnimesid (Anette; Karl) kui ka laennimesid (Liisa; Siim), ent ülekaalus on siiki uuemad võõrapärased nimed (Annabel; Kevin); eesti eelisnimestikus on üha sagedamini eesnimesid, mis on moes ka teistes Euroopa maades. (Alender et al 2003: 10) 3.2. Nimepaneku reguleerimine Peatükis tuuakse välja andmed selle isikunimekorralduse kohta, mille järgi pandi nimed 1929.- 1931. aasta Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi vilistlastele ning tänapäevase isikunimekorralduse kohta. 21 3.2.1.Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918-1940
1970. aastail hakkas eestlaste eesnimistu täienema uuemate võõrapäraste nimedega (Margit; Marko). 1980. aastail eelistati taas eestipäraseid eesnimesid, laiemasse pruuki tulid seni vähem kasutatud laennimed (Triin; Kristjan). 20.21. sajandi vahetust iseloomustab eri stiilide paljusus. Valitakse nii 20. sajandi alguse eesnimesid (Anette; Karl) kui ka laennimesid (Liisa; Siim), ent ülekaalus on siiski uuemad võõrapärased nimed (Annabel; Kevin); eesti eelisnimestikus on üha sagedamini eesnimesid, mis on moes ka teistes Euroopa maades. Osa eestlasi kannab kaksiknimesid (Mari-Liis; Karl Robert). Praegu saab kaksiknime umbes 20% eesti lastest. Niisiis iseloomustab eesti eesnimistut 1) nimede paljusus (iga uus nimemood toob kaasa uusi nimesid, mis hõlpsasti eelmised välja vahetavad); 2) nimemoe kiire vaheldumine; 3) avatus võõrapärasusele (nimesid nii laenatakse kui ka jäljendatakse võõrapärasust omanimedes, nt liidete, võõrtähtede rohkusega);
annaabi.ee 
