3) saada vajaduse korral esmajärjekorras elamispinda; 4) saada esmajärjekorras elamu, garaazi ja aianduskooperatiivi (ühistu) liikmeks, vastava koo peratiivi (ühistu) nõusolekul, samuti soetada esma järjekorras aiamaja või materjali selle ehitamiseks; 5) saada ajutise töövõimetuse toetust 4 kuud järjest või kuni 5 kuud kalendriaastas (töötavad invaliidid); 6) töötajate arvu või koosseisude koondamise korral eeliskorras tööle jääda; 7) nõuda, et sotsiaalhooldusorgan kannaks invaliidi koduse hooldamise kulud, kui tal puuduvad lähedased sugulased. 5. Maksta Tsernobõli katastroofi tagajärjel invaliidistunud isikutele 1991. aasta jooksul ühekordset toetust: I grupi invaliididele 10000 rubla, II grupi invaliididele 7000 rubla, III grupi invaliididele 5000 rubla, toitja kaotanud perekondadele 10000 rubla. Toitja kaotanud lastele maksta igal aastal ühekordset toetust miinimumpalga ulatuses. 6
Ka neil juhtudel tekib pandiõigus juba tema seadmisel, mitte aga nõude tekkimise või tingimuse täitumisega. Pandiõigusega on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sh intressid ja leppetrahv, kui seaduses ei ole sätestatud või tehingus kokku lepitud teisiti, samuti menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. Pandiõiguse omapära on selles, et selle omaja nõuded rahuldatakse eeliskorras, enne asjaõiguslikult kindlustamata võlausaldaja nõudeid. Panditud ese on pandiõiguse omaja jaoks nii-öelda reserveeritud ja seda sõltumata sellest, kes on koormatud maatüki omanikuks. Pandiõiguse olemus ja üldpõhimõtted Nõude tagamiseks seatavat asjaõigust nimetatakse pandiks ehk pandiõiguseks (AÕS §276, lg1). Pandiõiguse olemus ilmneb selles, et see: · On asjaõigus absoluutse õigusena kehtib see igaühe suhtes; · On tagamisõigus seatakse nõude tagamiseks;