põhineva suurema turu piiritlemiseks, sest Vene elektrituru ülesehitus on Põhjala omast oluliselt erinev. 5. Kolmandate riikide päritoluga elektriimport vajab reguleerimist Õiglasel konkurentsil põhineva suurema turu loomise suurim väljakutse seisneb Eesti (ja teiste Balti riikide) jaoks nn. kolmandate riikide päritoluga (loe: Venemaa) elektri impordi reguleerimises. Tänase seisuga on kõikide Balti riikide süsteemihaldurid (Eestis Elering) taganud Vene elektrimüüjale eeliskohtlemise ja seda kohalike turuosaliste arvel. Näiteks pääseb Vene elektrimüüja Balti riikide turgudele tasuta samas kui Eesti elektritootjad peavad raha eest lunastama õiguse müüa elektrit Lätisse. Aastatel 2015-2016 valmivad uued elektriühendused Leedu ja Rootsi ning Leedu ja Poola vahel. Sõltuvus Vene elektrist väheneb. Balti riikidel on seega viimane aeg alustada läbirääkimisi ja leppida kokku ühine poliitika, mis annaks kohalikele tootjatele võrdsed võimalused
kunstiteoste autorikaitse. Varaseimad suure rahvusvahelise osalejaskonnaga intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevad lepingud olid Tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsioon (1884), mis reguleeris patentimist, ning Berni konventsioon (1886) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste õiguskaitse alal. Kaasajastatud kujul on need kokkulepped jäänud kehtima tänaseni, haarates nüüdseks üle 100 osapoole. Nii Pariisi kui Berliini leping põhinevad vastastikuse eeliskohtlemise põhimõttel: kaitset kohaldatakse vaid nende riikide vahel, kes lepingus osalevad ning garanteerivad sellega intellektuaalomandi mõlemapoolse kaitse oma territooriumitel. 1967. aastal kirjutati alla Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsi-ooni (World Intellectual Property Organisation, WIPO) asutamise leping. WIPO eesmärgiks on rahvusvahelise IO-alase koostöö koordineerimine. Edaspidised uatuslikud rahvusvahelised IO lepingud on suurel määral WIPO hallata. Piirdun