mõõtmed oleksid täpselt ühesugused? Mida nimetatakse tolerantsiks? Tolerants on masinaehituses mõõtme lubatav kõikumise ulatus ehk piirmõõtmete ehk piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita, mitteskalaarne). Teda võib tõlgendada ka kui täpsuse määra. Kuna ei ole nii täpset asja, mis alati saaks täpse mõõdu teha , paratamatult tuleb ka väiksemaid ( silmaga mittenähtavaid) pikkuse erinevusi. 21. Kunas kasutatakse eelisarve ja miks on eelisarvud standarditud? Standardimise eesmärgiks on ebaotstarbeka mitmekesisuse piiramine. Ei saa ju lubada kasutada kõiki mõõtarve, sest siis tuleks valmistada igale mõõtmele puure, hõõritsaid, keermelõikureid, kaliibreid jm ning see teeks tootmise kalliks. Inseneritöös ja ka tootmises tuleb sageli lahendada probleem, kus arvutuste või muude kaalutluste alusel saadud võimalike mõõtmete vahemikust tuleb valida välja üks kindel väärtus,
6.Eelisarvude rida. Eelisarvude rea saamine. Eelisarvude süsteemi kasutamine võimaldab loometegevuses piirata ebaotstarbekat mitmekesisust: mingi suuruse arvväärtuse määramisel tuleb see valida võimalikult hõredamast eelisarvureast. Eelisarvude süsteemi aluseks on geomeetriline progressioon, mille tegurid on arvu 10 juured. Eelisarvurea tähis on R prantsuse inseneri Charles Renard`i auks, kes aastail 1877...1879 ühtlustas aerostaadi kinnitusköite nomenklatuuri. Eelisarvud moodustavad neli põhirida: R5 (reategur Q = 5 10 1,6 ) , R10 (reategur Q = 10 10 1,25) , R20 (reategur Q = 20 10 1,12 ) ja R40 (reategurQ = 40 10 1,06 ). Teadmiseks: eelisarvude korrutis, jagatis ja kõik täisarvulised positiivsed ja negatiivsed astmed on samuti eelisarvud. Konstrueerimispraktikas kasutatakse eeliarvuridadele vastavaid normjoonmõõteridu, mis arvestavad teatavaid tootmistehnoloogiatest tulenevaid tavasid. Neid ridu tähistatakse Ra5, Ra10, Ra20 ja Ra40. 7
saa enamasti suurt midagi pealehakata. Mõõtmete normimine Mõõtmete normeerimisel on eesmärgiks ebaotstarbeka mitmekesisuse piiramine. Eelisravude süsteem standardi ISO 3 järgi objekti parameetrite väärtustena kasutatult võimaldab saavutada üksteisest sõltumatult loodud objektide kooskõla, hoida kokku aega ja vahendeid tootmises ja ekspluatatsioonis. Eelisarvude rea aluseks on geomeetriline progressioon,kus kahe järgneva arvu suhe on konstantne. Standardsed eelisarvud moodustavad neli põhirida eelistuste kahanemise järjekorras - R5, R10, R20 ja R40. Lisaread on R80 ja R160. Ümardatult on reategurid vastavalt 1,6; 1,25; 1,12; ja 1,06. Rea R5 moodustavad arvud 1,00; 1,60; 2,50; 4,00; 6,30 ja 10,00. Eelisarvusid saab koma nihutamisega piiramatult pikendada. Monedes rahvusstandardites on joonmõõtmetele koostatud oma eeliarvude read, kus arve on mõnevõrra ümardatud ja kohandatud. Joonmõõtmete rida tähistatakse Ra.
annaabi.ee 
