Sõltuvalt ökoloogiatest tingimustest omab MOA erinevat keemilist ja biokeemilist potentsiaali. Jaotumine: Mulla aktiivne osa moodustavad kiiresti mineraliseeruvad ja seega vähepüsivad orgaanilised ained ja komponendid Passiivne osa moodustab ühelt poolt komponentidest, mis alluvad lagunemisele halvasti või ei allu üldse, ja inertsuse tõttu MOA-s akumuleeruvad. Põhilised elustikurühmad: Varis Mullafauna biomass Eelhuumuses mesofauna biomass (hooghännalised, lestalised, liimuklased, ämblikulaadsed, molluskid, vihmaussid) Huumusained mikroobide biomass (algloomad, nematoodid, seened, bakterid) Mulla orgaanilise aine allikad: Varis ehk eluta looduse biomass (okkad, lehed, puit, kõrrelised, liblikõielised, samblad, samblikud) Eluslooduse biomass (loomsed jäänused) Paiknemine mullas: Metsades ja rohumaadel paikneb osa MOA-st maapinnale ladestunud kõduhorisondis
Sõltuvalt ökoloogiatest tingimustest omab MOA erinevat keemilist ja biokeemilist potentsiaali. Jaotumine: Mulla aktiivne osa – moodustavad kiiresti mineraliseeruvad ja seega vähepüsivad orgaanilised ained ja komponendid Passiivne osa – moodustab ühelt poolt komponentidest, mis alluvad lagunemisele halvasti või ei allu üldse, ja inertsuse tõttu MOA-s akumuleeruvad. Põhilised elustikurühmad: Varis – Mullafauna biomass Eelhuumuses – mesofauna biomass (hooghännalised, lestalised, liimuklased, ämblikulaadsed, mol- luskid, vihmaussid) Huumusained – mikroobide biomass (algloomad, nematoodid, seened, bakterid) Mulla orgaanilise aine allikad: Varis ehk eluta looduse biomass (okkad, lehed, puit, kõrrelised, liblikõielised, samblad, samblikud) Eluslooduse biomass (loomsed jäänused) Paiknemine mullas: