(katastroofiline) palli. Erineb Richteri skaalast selle poolest, et määratud tugevus on võrdlemisi subjektiivne ning oleneb asukohast. Iseloomustab paremini maavärina tagajärgi, kuid ei anna täpset hinnangut maavärina võimsusele. 5. Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. See võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5km) sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus
Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel. Slakikoonuse tipus on kausjas kraater. Slakikoonused on monogeneetilised vulkaanid ehk kord tegevuse lõpetanud koonused enam aktiivseks ei muutu. 12 1.3 Tsunamid Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Meji- Sanriku maavärin 1806 on üks paljudest sellistest näidetest ajaloos. Ka asteroidi ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5 km) sisemaale ja randa ning hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse.
annaabi.ee 
