arvamuste vahetamisest liidrite ja mitteliidrite vahel. (Burkart, 2002). Inimese käitumist, hoiakuid, tegevust muutvad tegurid (Klapper, 1960): 1. meediaeelistus mõjutab kanalivalikut, mis välistab osa sõnumite jõudmise indiviidini; 2. rühmakuuluvus selgitab indiviidi meediaeelistusi. 3. inimestevahelised arutelud meedia sisu üle vähendavad meedia mõju nende käitumisele või arvamustele; 4. arvamusliidrid kasutavad meediast saadud sõnumeid pigem oma eelhoiakute levitamiseks/tugevdamiseks, mitte objektiivselt meedia sõnumite tutvustamiseks; 5. meedia sisu toodetakse lähtuvalt meedia huvist pakkuda reklaamitellijale suuremat auditooriumi, mitte lähtuvalt püüdlusest uudsete lahenduste poole meedia sisus. Kultuuriindikaatorite idee: individuaalse mõju kujunemise mõistmiseks tuleb analüüsida kollektiivset konteksti ning küsida selle konteksti kohta järgmisi küsimusi (Gerbner 1969): Mis on olemas? Mis on oluline või väärtustatud
Teenindajatel tasub endale aru anda, et suhtlemine ei ole alati ainult mugav meie turismihooaeg on mõnikord nii külalisterohke, et teenindaja ei jaksa ja lõbus tegevus, vaid see võib nõuda palju energiat, tahet ja ka sügisepoole enam suhelda. eneseületamist. On inimesi, kellega suhtlemine on ebameeldiv kas tema käitumise, enda varasemate kogemuste või eelhoiakute tõttu (ei tahaks üldse suhelda). Ometi peab iga teenindaja endale selgeks mõtlema, mis on tema töö sisu ja kuidas ta suudab jätta kliendile oma ettevõttest (mida ta ju oma isikus esindab) positiivse kuvandi. Mõnedel ametikohtadel peab alati olema valmis ka seltskondlikuks vestluseks (small talk, ajatäide). . Tuleb jälgida, et suhtlemine liiga aktiivne ei oleks, see Ajatäidete (small talk) puhul sobib kõnelda
annaabi.ee 
