- silmtäpid paljude liblikate tiivaservades - linnu rünnaku suunamine tiiva serva päästab liblika; - siilakud ("sabad" tagatiibadel, nagu nt pääsusabal) tagatiibade taganurgas paljudel liblikatel. Usutavasti on seletus selline, et kokkupandud tiibadega istuval liblikal tekib tagatiibade taganurka näiv "võltspea" (siilakud siis nagu tundlad), mille ründamisel lindude poolt pole nii hukatuslikud tagajärjed kui päris pea ärasöömisel. Eelesitatu on klassikaline seletus, kuid viimasel ajal usutakse, et mehhanism võib olla teie - nii on täheldatud, et paljud linnud ründavad liblikaid just tagantpoolt, söömaks ära putuka tagakeha. Kui nii, siis võltspeast on kasu seeläbi, et lind ründab sellist eksitajat just pea poolt, kus ta on saakloomale nähtav ja viimane pääseb põgenema. Eksitamise peenem viis on Batesi mimikri, mispuhul jäljendav söödav saakloom (jäljendaja)
(Max Planck, 1906) S = k ln , (50) kus võrdetegur k on meile hästi tuntud Boltzmanni konstant. Kui süsteemi liikumine on absoluutselt korrapärane, siis = 1 ln = 0 S = 0 ehk sõnastatult: absoluutselt korrapärastatud liikumise entroopia on null. Ausalt öeldes, sellist reaalset ülikorrasta-tud süsteemi on raske ette kujutada. Tegelikkuses kipub ikka domineerima korralagedus. Eelesitatu võimaldab anda termodünaamika teise printsiibi tähenduse: igasugune korrastatud liikumine püüab spon-taanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Entroopia mõiste kaudu võime termodünaamika esimese printsiibi esitada kujul T dS = dU + dA . (20a) Võrranditest (4) ja (20a) lähtudes saab etroopia muudu avaldada kujul m T 2 + m R ln V 2 . S = S 2 - S 1 = CV ln (51)
annaabi.ee 
