elus ning täitma oma kohust, küsimata, miks asjad on nagu nad on. Rõõm ning nauding elust tuleneb teadmisest, et inimene osaleb kõrgemalt juhitud plaanis, isegi kui see plaan jääb talle endale mõistetamatuks. Ainuke personaalne vabadus olevat valida, kas osaleda selles ülimuslikus jumalikus plaanis või mitte ning sellest otsusest sõltus indiviidi vooruslikkus või ebamoraalsus. Stoikud ei vastanud küsimusele, kuidas saab inimene omada vaba tahet täielikult eeldetermineeritud universumis, mida nad loomulikuks pidasid. Nii stoikud kui ka näiteks kristlased ei suuda selgitada kurjuse olemasolu kui kõik universumis peaks olema plaanitud jumaliku õnnetoova ettehoolduse poolt, mis siis põhjendab kurjuse olemasolu ning inimese võimet valida kurjust, mitte headust? Rooma impeeriumis muutus stoitsism tugevamaks kui epikuurlus, mille põhjuseks on võib-olla see, et stoitsism harmoneerus paremini Rooma impeeriumi rõhuasetustega seadustele ja korrale.
Terapeutiline kloonimine- organeid tekitakse embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. DNA kloonimisel tehakse DNAst geeni suuruseid koopiaid, kasutades baktereid ja plasmiide, palju kiirem. 56. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentne rakk on diferentseerumata embrüorakk, mis on võimeline andma aluse kõigile areneva organisimi rakkudele. Nt. sügoot, taimerakud. Pluripotentsed tüvirakud diferentseeruvad kindlateks rakutüüpideks, eeldetermineeritud. Nt vereloome tüvirakk annab alguse vereloomerakkudele, mitte sidekoe rakkudele. 57. Geeniteraapia. Geeniteraapia jaguneb kaheks eritüübiks: 1. Somaatiliste rakkude ehk mittepärilik geeniteraapia 2. Sugurakkude ehk pärilik geeniteraapia Geeniteraapia on ravimeetod, mille korral kasutatakse pärilikku materjali ehk DNAd mingi kindla haiguse ravimiseks. Geeniteraapiaks on mitu võimalust, levinuim on viia organismi uus geen, mis toodab seal funktsionaalset valku ning aitab seega