impordi viga (existential fallacy).20 Aristotelese loogikas ja hilisemas traditsioonilises loogikas kehtib eeldus: kui kõik, siis kindlasti mõni, ja kui mitte ükski, siis kindlasti mõni, mis ei ole. See võimaldabki loogilises ruudus järeldada A tõesusest I tõesuse ja E tõesusest O tõesuse. Nt kui on tõsi, et kõik inimesed on surelikud, siis on tõsi ka see, et mõni inimene on surelik. Traditsioonilises loogikas ei arutleta asjade üle, mida pole. Väidetavad objektid on ette eeldatult olemas, ehk siis väide presuponeerib kõnealuste objektide olemasolu. Sellist lähenemist kategoorilistele väidetele on nimetatud ka Aristotelese tõlgenduseks, ehk siis väidete loogika tõlgendamiseks Aristotelese eeskujul. Kuigi ka traditsioonilises loogikas esineb olemsolu import – postuleeritakse millegi olemasolu (või ka mitteolemasolu) – ei esine selles olemasolu impordi viga. Aristotelese tõlgendus langeb suurel määral kokku ka tänapäevase keele argikasutusega.
20 Aristotelese loogikas ja hilisemas traditsioonilises loogikas kehtib eeldus: kui kõik, siis kindlasti mõni, ja kui mitte ükski, siis kindlasti mõni, mis ei ole. See võimaldabki loogilises ruudus järeldada A tõesusest I tõesuse ja E tõesusest O tõesuse. Nt kui on tõsi, et kõik inimesed on surelikud, siis on tõsi ka see, et mõni inimene on surelik. Traditsioonilises loogikas ei arutleta asjade üle, mida pole. Väidetavad objektid on ette eeldatult olemas, ehk siis väide presuponeerib kõnealuste objektide olemasolu. Sellist lähenemist kategoorilistele väidetele on nimetatud ka Aristotelese tõlgenduseks, ehk siis väidete loogika tõlgendamiseks Aristotelese eeskujul. Kuigi ka traditsioonilises loogikas esineb olemsolu import postuleeritakse millegi olemasolu (või ka mitteolemasolu) ei esine selles olemasolu impordi viga. Aristotelese tõlgendus langeb suurel määral kokku ka tänapäevase keele argikasutusega.
annaabi.ee 
