kas eemal liikuv elusolend on hobune või härg, tuleb lähemale minnes taju põhjal asi kindlaks teha. Kui aga tegu on mittevaadeldavate asjadega, siis ei ole selline lihtne menetlus loomulikult rakendatav. Neil juhtudel saab Epikurose järgi tõde kindlaks teha nii, et näidatakse, et vastupidise eelduse tegemine viib vastuollu ilmsete tõdedega. Nii usub Epikuros näiteks, et tühja ruumi olemasolu on tõestatav selle kaudu, et kui me eeldaksime, et tühja ruumi ei ole, siis järelduks sealt, et ka liikumist ei ole. Kuid liikumise olemasolu on taju põhjal ilmne, järelikult peab tõene olema ka väide, et tühi ruum on olemas, sest ilma tühja ruumita ei oleks liikumist. Üldiselt üteldes tuleb Epikurose järgi pidada arvamust mõne mittevaadeldava asjaolu kohta tõeseks, kui see on sarnaselt eelpool toodud näitele tuletatav tajuotsustustest või definitsioonidest; ning vastavalt
ise teinud selle heaks, et lähendada inimesi vastastikuste vajaduste kaudu ja kergendada neil kõne kasutamist, võime igatahes näha, kui napilt on ta neid ette valmistanud ühiskondlikuks eluks ja kui kasin on tema panus kõiges selles, mida inimesed on ühiskondlike sidemete sõlmimiseks ette võtnud. Tõepoolest, pole võimalik kujutleda, miks vajanuks inimene selles primitiivses seisundis teist inimest rohkem kui ahv ahvi või hunt hunti. Või isegi kui me seda vajadust eeldaksime-- milline motiiv võinuks panna teist inimest toda vajadust rahuldama? Samuti pole selge, kuidas nad sel viimasel juhul oleksid saanud omavahel tingimustes kokku leppida. Ma tean, meile korratakse vahetpidamata, et pole midagi armetumat inimesest loomuseisundis, aga kui on tõsi (nagu, ma usun, olen juba tõestanud), et tal võis alles paljude sajandite möödudes tekkida soov ja võimalus sellest seisundist väljuda, siis peaks ju selles süüdistama loodust, mitte olendit, kelle loodus oli
toimeks. Deterministlikku toimet ei ilmne lävidoosist väiksema kiirgusdoosi puhul, kuid lävidoosist suurematel doosiväärtustel suureneb kahjustuse raskusaste proportsionaalselt doosi suurenemisega. Varased somaatilised tagajärjed Hilised somaatilised tagajärjed, millest on siiani juttu olnud (vähk, katarakt) ilmnevad alles teatud latentsusperioodi möödudes. Varased somaatilised tagajärjed on sellised, mida eeldaksime lühikese ajavahemiku möödumisel ennem peale ühekordset kiiritust kui peale pidevat kiiritamist. Intensiivne kiiritus toimub lühikese ajavahemiku, nt ühe päevaga. Sel juhul ilmnev toime on ka deterministlik, kuna esineb paremini või halvemini väljendunud lävidoos, millest väiksemate dooside puhul sellist toimet ei ilmne. Järgnev tabel näitab mõnede deterministlike toimete lävidooside vahemikke nii ühekordsete kui pikemaajaliste kiirituste kohta.
See informatsioon on lisatud samuti "YELLOW BOOK"-i (Kollasesse Raamatusse). Käsi kirjeldatakse kui pikki ja peenikesi, ulatudes põlvedeni. Käelabal on 4 sõrme, pöial puudub. Üks sõrm on teistest lühem. Osadel on sõrmed väga pikad, osadel aga väga lühikesed. Kirjeldus jalgade ja jalalabade kohta ei ole kättesaadav. Osad patoloogid ütlevad, et isendite mõned kehaosad ei ole arenenud nii, nagu meie eeldaksime, millest saab järeldada, et osad neist on kohandatud eluks vees. Enamus vaatlejaid väidavad, et nahk on hall. Osad väidavad, et see on beez, parkinud/ päevitunud või roosakashall. Paljunemisorganeid ei leitud, ei ole ei fallost ega üska/emakat. See viitab sellele, et hetkel on nende paljunemismeetodiks kloonimine, mida on mainitud ka teistes allikates. Humanoidid näivad olevat kui ühe vormi järgi valatud, jagades identseid rassilisi ja bioloogilisi omadusi
annaabi.ee 
