Tänapäeva muinasjutt Eelasid kord Vahur ja Viktoria. Nad käisid samas koolis, Vahur üheksandas ja Viktoria kaheksandas klassis. Varem polnud nad üksteisega suhelnud, kuid kord peale kooli teemalist arutelu jäid nad pikemalt vestlema. Nad tutvustasid ennast ja rääkisid oma huvidest. Nii selguski, et neil oli palju ühist, nimelt meeldis neile mõlemale muusika ja mõlemad olid tüdinud talvedest ning suusatamisest. Kuna jututeemasid neil jagus hakati peagi suhtlema ka interneti teel
meie küsimustele. Nt maksumaksjate loetelu meie jaoks oluline linnade elanikkonna uurimiseks; pühakute elulugu ei pea algselt kirjeldama pühakute elu, vaid tõestama nende pühakuks olemist. Tegelikult ei pruugitud ka käituda nii, nagu tekst nõuab. Ühtlasi moodusteas teksti mõisvate inimeste hulk väikese osa kõigist keskaegsetest inimestest. Peamiselt on keskaegsed allikad vaimulike poolt loodud. Literaat = kirjaoskaja. Autorid eelasid tol ajal ka seda, et lugeja mõistab piiblitsitaate ja konteksti. Tavaliselt jagati allikad kaheks: Jutustavad allikad Historigraafilised allikad (kroonikud, annaalid sündmused, mida peeti keskajal olulisteks) Kroonikates oluline just autorile lähem ajalugu, mitte antiikaeg Annaalid räägivad ühe aasta sündmustest. Alguse on need saanud lihavõttepühade liikumise kandmisest aastatsüklitesse hiljem on
ja ühtsus kadus. Tekkisid pidevad kodusõjad ja euroopas kujunes äärmine killustatus . Läänide nimetused ja nende erinevused. Benefiits- polnud pärandatav Domeen- kuningate maavaldused Alloos- Täielikus omanduses olevad maavaldused. Feood- oli vabalt päritav ja polnud vaja senjööri kinnitust Ajajooksul laienesid lääni saamise võimalused võidi anda ka nais päriatele. Sõja korral pidid ta palkama endale asendaja. Talupojad Eelasid sõltuvuses feodaalidest. Oli 2 majandamis süsteemi. Mõisahärrus- suurema osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks. Talupoeg sai endale kasutamiseks väikese maatüki. Rendihärrus- feodaal jagas kogu maa talupoegadele kes masksid selle kasutamise eest renti. Tlupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnimaiseks ehk päris orjadeks. Viikingid Normannid prantslased kutsusid niimoodi neid. Varjaagid- venelased Varangid- bütsantsid