Inimese ja tema eelase võrdlus,evolutsioonitõendid Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 – 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju- ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 – 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märks...
Antud ala kutsutakse Svekofennia provintsiks. (Per Andersson, 2009) Väikesel riba fjordide saarekeste ribal Lääne-Lapimaal (Põhja-Norras), paljandb aluskord, mille vanus on 1700-1550 miljonit aastat. Antud kivimid, gneiss, paljud graiidid ja tardkivmid, on pärit Mesoprotesoikumi aegkonnast. Need kuuluva fennoskandia Loode gneissi provintsi. (Per Andersson, 2009) Kõige nooremad kivimid asuvad Skandinaavia kurdmäestikul. Enamik sealseid kvimeid on pärit Ataldi ookeani eelase, Iapetuse ookeani põhjast, mis Põhja-Ameerika ja Euraasia mandri kokkupõrkel kurrutusena ooekani põhjast üles suruti. Sündmus leidis aset 700-400 miljonit aastat tagasi. Seal on segu nii tarnd, moonde kui settekivimitest. Leidub ka Kambiumi ajastule eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009) Pealiskord koosneb enamasti vähestest settekivimitest, mida jääliustikud on oma soodu ümber paigutanud. Settekivimitest domineerivad liiva- ja kvartskivimid ja savisettelised kivimid.
Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud). Geneetiliste materjali võrdlemise teel on jõutud seisukohale, et kõik kaasaegsed inimesed on pärit ~144000 aasta tagasi Aafrikast. Kaasaegne inimene saabus Euroopasse ~40000-50000 aastat tagasi. Euroopa inimpopulatsioon on geneetiliselt väga lähedased. KEELETE KLASSIFIKATSIOON 1
annaabi.ee 
