Enam ei maksustata välismaa kaupu väga kõrgelt ega hoita tagasi välismaa ärimehi ning nende võimalikke investeeringuid riiki, et oma enda ettevõtteid üles upitada. Selle asemel on tänapäeval tähtis koostöö, igasuguste piirangute kaotamine ning innovatsiooni edendamine läbi tarkade investeeringute teadusesse, inimestesse, noortesse (kes on alati olnud iga riigi jaoks selle tulevik). Selle koha pealt mängivad suurt rolli nii riigid kui ka firmad (kes paljud oma suurustelt ning eelarvetelt on väikeriikide, nagu Eestiga võrdsed või isegi suuremadki) oma investeeringute, otsuste ja koostöödega. Käesolev essee proovib analüüsida, mis on piirideta maailm ja kuidas me sinna oleme jõudnud. Essee autor kasutab teksti kirjutamisel põhiallikana R. B. Reichi raamatut „Piirideta Maailm“, millest on võetud essee jaoks mõtteid, mida essee autor proovib lahti seletada nii aktuaalsete näidete, kui ka loogiliste järeldustega. Käesolevas essees tuleb juttu avatud
maksumusplaanija üha enam seotud projekteerija ja tema konsultantidega, lisaks võib-olla ehitustööde korraldaja ning ka teiste võimalike osanikega. Varasematel etappidel on maksumusmudelid konstruktiivelemendi kujul, kuid koos põhiotsuste tegemisega muutuvad need toodangul põhinevateks mudeliteks. Nagu väidetud, peab maksumusplaanimise põhiprintsiip olema üles ehitatud liikumisele üldistelt projektlahenduse eelarvetelt täpsetele kuludele. See toimub mitme sammuga, kus maksumusplaani jaoks pidevalt ja sobivalt kohandatakse eelmisi otsuseid enne uute sammude tegemist. Kuna töö käigus muutub lähteülesanne järjest detailsemaks ja ka projekt ise areneb, saab selgeks see, mis maksab tellijale vajalik ehitis, arvestades normaalset ökonoomia ja kvaliteedi tasakaalu. Lahendusvariantides võib esialgse maksumuse säilitamiseks muuta ehitise lõpliku viimistluse kvaliteeti,
annaabi.ee 
