Peale läbivaatamist saadeti nad, kui vigu leiti, Tartu tagasi parandamiseks, siit jälle Peeterburi ja nii ad infinitum. Neis kauakestvates toimingutes oli tihti süüdi ka asjaolu, et Tartus töötavad arkitektid olid suuremalt jaolt kõik täitsa tähtsuseta ja koguni viletsad. Jacobi igatahes võis vahest ehk olla tubli arkitekt (tehnilises suhtes), teda segas aga väga kohalikkude olude mittetundmine, kõige pealt aga see, et ta ei osanud vene keelt; ta pidi aga tarvitama eelarveteks venekeelseid hinnakirju, mille tõttu tema tehtud eelarved olid alati vigu täis. Hoopis segaseks muutus olukord, kui Jacobi juba aasta pärast (1837) Peeterburi oli sunnitud minema; siin asutati nimelt komisjon, kes pidi kontrollima Jacobi katseid tarvitada raua elektromagneedilisi omadusi masinate liikumapanemiseks ja Jacobi pidi loomulikult olema ise seal juures. Jacobi jäigi nüüd Peeterburi elu lõpuni, kuid teda ei vabastatud mitte kohe Tartu ülikooli teenistusest,
Eelarvestamisel on tähtis vastutuspõhise arvestuse printsiip arvestussüsteem kogub, võtab kokku ja esitab aruannetes arvestusandmed üksikute juhtide vastutusalade järgi. Selle põhieelduseks on, et on võimalik luua tõhus eelarve, mille alusel saab juhtide tegevust hinnata. Eelarve tegemine on kompleksülesanne, mis nõuab kõigi juhtimistasandite pingutusi. Üks esimesi samme on eelarveperioodi valik (viide 1). Lühiajalisteks eelarveteks nimetatakse eelarveid, mis kajastavad kuni ühe aasta prognoose. Eelarveid võib koostada nädalate, kuude, kvartalite ja poolaastate kaupa või sõltuvalt tegevusalast ka toote elutsükli, hooaja, nõudluse stabiilsuse, tööstusharu iseloomu ja võimalike kitsaskohtade ilmnemise tõenäosuse kaupa. Koondeelarve on tavaliselt koostatud lühiajaliseks perioodiks. Pikaajalised eelarved on seotud 3
annaabi.ee 
