· projekti mahtu tuleb vähendada kas osa eesmärkide taotlemisest loobumise või läbitöötatuse astme vähendamise teel (tarkvaraprojektide korral väljatöötatava tarkvara funktsionaalsuse vähendamise teel), · osa projektijärgseid tegevusi tuleb ühitada mingite teiste projektide raames täidetavate tegevustega (ja tekkivad kulud katta teiste projektide arvelt), · tuleb muuta esialgselt koostatud eelarvestruktuuri (puuduvate vahendite katmine asutuse eelarvest, loobumine kasumist ja arenduseks kavandatud vahenditest, töötasunormide või preemiafondi vähendamine jne). Näiteks ülikoolis oleks osa kulusid võimalik katta magistri- ja doktoriõppe kaudu, ühitades magistri- või doktoriuuringud kas osaliselt või täielikud projekti teatud tegevustega. Samas ei taga mingi ressursi olemasolu veel projekti õnnestumist. Näitlikult: hea vibulaskur
organisatsioonilise korralduse kirjelduse, kaasa arvatud vastav tööjaotus, ajakava jne. 3. Tootmisettevõtte eelarvete struktuur Ettevõtte eelarvesüsteem hõlmab nelja liiki eelarveid: füüsilised, kulueelarved, rahakäibe ja kasumi eelarved. Kõik need eelarved on omavahel väga tihedalt seotud. Süsteemi kujundab iga ettevõte vastavalt oma vajadustele. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse suure tootmisettevõtte ühte võimalikku eelarvestruktuuri: Müügieelarve Tootmiseelarved: 44 · tootmisplaan; · otseste materjalide, tooraine vajaduse ja maksumuse arvestused; · kaudsete materjalide, tooraine vajaduse ja maksumuse arvestused; · ostutööde ja teenuste materjalide vajaduse ja maksumuse arvestused; · ostetava energia ja kütuse materjalide vajaduse ja maksumuse arvestused; · ostueelarve;
annaabi.ee 
