analüüs nii eelarve tulu- kui ka kulupoolelt vaadatuna; hinnata empiiriliselt ühinemise mõju Põlva valla rahanduslikule olukorrale pärast ühinemist ühinemiseelse ajaga võrreldes; analüüsida mis valdkonna jaoks on vabanenud finantsvahendeid kasutatud ning kas suurendatud on jooksvaid kulutusi või investeeringuid; hinnata omavalitsuse investeerimisotsuste kooskõla arengukava ning eelarvestrateegiaga; eelnevat arvestades töötada välja strateegilised finantsjuhtimise soovitused valla finantsjuhtimise jätkusuutlikkuse parandamiseks. Teema on minu arvates aktuaalne oluliselt laiemalt tegemist on hea kaasusega teistele Eesti omavalitsustele, sest meie ühendomavalitsuse näol on tegemist keskmise suurusega omavalitsusega, mis Eesti senise kogemuse1 põhjal on omavalitsuse suurus, mis on senistest ühinemistest enim kasu saanud
Struktuurivahendite strateegia moodustab iga-aastaselt uuendatavate riigi eelarvestrateegiate püsiva osa. Käesoleva ,,Riigi eelarvestrateegia 2008- 2011" üldeesmärk on sama mis pikema- ajaliselt aastateks 2007- 2013 määratletud: tagada rigi kiire ja jätkusuutlik areng. Selle saavutamiseks struktuurivaldkonna prioriteetide sisu pisut täpsustatakse. (Rahandusministeerium) ,,Struktuurivahendite kasutamiseks on pikema-ajaliselt määratletud 6 prioriteeti, mida käesoleva eelarvestrateegiaga viiakse ellu nende eesmärkide rahastamise kaudu: Struktuurivahendite strateegia Elluviimine RES 2008-2011 raames: prioriteet 2007-2013 valdkonnad 1) Haritud ja tegus rahvas · Pere- ja rahvastikupoliitika · Haridus- ja teaduspoliitika: eesmärgid 1 ja 3