avalda, st nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. Eristatakse püsivaid omamiskulusid ehk siduvaid püsikulusid ja diskretsionaarseid püsikulusid ehk püsivaid suvakulusid: - püsivad omamiskulud – püsikulud, mis tulenevad seadmete, hoonete või muu vara omamisest, samuti tippjuhtidega sõlmitud lepingutest; - püsivad suvakulud – püsikulud, mis on seotud perioodiliselt langetatavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi. 9 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus (kulukäituriks on kõneaeg). Astakkulud on kulud, mis on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks.
suurenemisel püsivkulu ühiku kohta väheneb ja vastupidi. Püsivkulud jagunevad: a) püsivateks omamiskuludeks e. siduvateks püsivkuludeks, mis tulenevad seadmete, hoonete muud vara omamisest, samuti tippjuhtide sõlmitud lepingutest, mille suuruse määravad ära tippjuhtide strateegilised otsused; b) püsivateks suvakuludeks, mis on seotud perioodiliselt langetavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi, neil puudub selge seos sisendite ja väljunditega (reklaami-, koolitus-, uurimis- ja arenduskulud). Juhtkond võib neid korrigeerida jooksvalt, planeerimisperiood on lühem kui siduvatel püsivkuludel ning neid võib vähendada, ilma et see põhjustaks lühema perioodi jooksul negatiivseid tagajärgi. Püsivkulude osatähtsuse suurenemine on tingitud paljudest asjaoludest, peamisteks põhjusteks on:
annaabi.ee 
