Töö liigi nimetus Töö liigi nimetus Vajatav töö Vajaduse objektiga seotud konkreetset liiki töö Objekt_vajaduses_id (FK) Viit vajadusega seotud objektile Töö_liik_id (FK) Viit konkreetset liiki tööle Hinnapakkumine Eelarvestaja poolt vajaduse põhjal tehtavate tööde hinnapakkumine Hinnaakkumise_id (PK) Hinnapakkumise unikaalne järjekorranumber Eelarvestaja_id (FK) Viit hinnapakkumise teinud eelarvestajale Vajaduse_id (FK) Viit vajadusele, mille alusel hinnapakkumine tehakse Hinnapakkumise_kpv Hinnapakkumise tegemise kuupäev 5 Infosüsteemi ajaline vaade Infosüsteemi ajaline vaade koosneb protsessi tegevusdiagrammist ja seisundidiagrammist 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM Analüüsitavat protsess on esitatud alljärgneval joonisel: 9 Joonis 4. Pakkumise üldine protsess
Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. Sõltumata sellest, kui põhjalikult selline eelarve on koostatud, eeldades suuri kogemusi, oskusi ja otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik seostada täpsete tööjoonistega. Koostades töömahuloendit võib eelarvestajale tunduda, et hindamisel aluseks olevad tööjoonised sisaldavad midagi väga olulist ja tähtsamat kui see, mis sisaldus esialgses lahendis ja nende alusel koostatud eelarves, kuid tal pole seda võimalik tõestada ei arhitektile ega tellijale. See on lihtsustatud nägemus töömahuloendist, kus põhikulud grupeeritakse, väiksemad kulusid aga ignoreeritakse ja arvestatakse koondhinnetes. Sellise eelarvestamiskorralduse puudused on aga ilmsed. Vajatakse täiendavat aega ja ka kulud on liiga
Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. Sõltumata sellest, kui põhjalikult selline eelarve on koostatud, eeldades suuri kogemusi, oskusi ja otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik seostada täpsete tööjoonistega. Koostades töömahuloendit võib eelarvestajale tunduda, et hindamisel aluseks olevad tööjoonised sisaldavad midagi väga olulist ja tähtsamat kui see, mis sisaldus esialgses lahendis ja nende alusel koostatud eelarves, kuid tal pole seda võimalik tõestada ei arhitektile ega tellijale. See on lihtsustatud nägemus töömahuloendist, kus põhikulud grupeeritakse, väiksemad kulusid aga ignoreeritakse ja arvestatakse koondhinnetes. Sellise eelarvestamiskorralduse puudused on aga ilmsed. Vajatakse täiendavat aega ja ka kulud on liiga