seonduvad riigi suveräänsuse tagamise neljast elemendist nn riigikassaga, st rahandussuhted. Rahandussuhted on seotud ühiskonna koguprodukti ning rahvatulu jaotamisel ja ümberjaotamisel moodustatavate rahaliste fondide loomisega ning nende kasutamisega: Seega on rahanduse põhifunktsiooniks jaotus-funktisoon. Kasutamise põhisisuks on riigi sise- ning välisfunktisooni täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine. Finantsõiguse raames reguleeritakse eelarveseadusandlusega kõik suhted, mis tulenevad tulude kulutamisega riigi sise- ning välisfunktsioonide realiseerimiseks. Finantsõiguse raames reguleeritakse ka rahandussuhetega seonduv institutsionaalne aspekt, seega kõik õigustatud ning kohustatud subjektid rahanduse valdkonnas, nende spetsiifiline juriidiline laad, struktuur, funktsioonid, pädevus, õigussubjektsus, samuti tegu, tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning vastutus. Valdavalt H-D-tüüpi. Kriminaalõigus
samuti avalik-õigusliku isikuna). Välislaenu võidakse võtta kas teistelt riikidelt, rahvusvahelistelt rahandusorganisatsioonidelt (pankadelt) või kommertspankadelt. Välislaenuna eeltoodud tähenduses ei saa käsitada naturaalse ressursi laenu nagu nt II Maailmasõja ajal N.Liidule tarnitud sõjatehnika lend-lease alusel, ehkki ka siin esines kohustus see tehnika põhimõtteliselt tagastada. Finantsõiguse raames reguleeritakse eelarveseadusandlusega kõik suhted, mis tulenevad tulude kulutamisega riigi sise- ning välisfunktsioonide realiseerimiseks (eelarve koosneb tuludest ning kuludest, mis põhimõtteliselt peavad olema tasakaalus), sh eelarve planeerimise ning täitmise küsimused ja finantskontroll. Kui eespool käsitleti põhiliselt instituute, siis peab märkima, et finantsõiguse raames reguleeritakse iseendast mõistetavalt ka rahandussuhetega seonduv institutsionaalne aspekt