G = 400 000: 300 =1333,3 H = 400 000: 500 = 800 I = 400 000: 700 = 571,4 K = 200 000 : 500 = 400 J ja K = muutuvkulu on ühe ühiku kohta sama C = 300 x 400 = 120 000 E = 400 000+120000= 520 000 M= 1333,33+400 = 1733,33 N = 800+400 = 1200 P = 571,4+400=971,42 D = 700x400 = 280 000 F = 400 000+ 280 000 =680 000 2. Selgita järgmiste mõistete sisu OMA SÕNADEGA (arvesse ei lähe copy konspektist või mõnest teisest allikast) ning too ka lühike numbriline näide eelarvete koostamise kohta, sh eelarveridade arvutusvalemid vajadusel (10P): a) eelarve - Eelarve on rahaline plaan tulude ehk sissetulekute laekumisest. Kust ja kui suures ulatuses raha laekub ning kulude ehk väljaminekute arvestusest, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Eelarve koostatakse juhtkonna poolt. Mõningates ettevõtetes võetakse arvesse ka osakondade juhtide poolt esitatuid eelarveid. Eelarve on eelnevalt paika pandud osakonna või ettevõte käive, mille
Devalveerima vahetuskurssi alandama. Mingi raha odavamaks muutma. ( vaja RK luba) Revalveerima vahetuskurssi tõstma. (vaja RK luba) Igal kuul peab Eesti pank avalikustama oma andmed reservide kohta. FISKAALPOLIITIKA Riigikassa poliitika riigi kulude ja tulude arvestus üheks aastaks. a) Riigieelarve poliitika (KOV'i eelarve) 1. Kulud poliitilise kokkuleppe küsimus. Selle üle vaieldakse kõige rohkem. Need kirjutatakse eelarveridade kaupa. Ühelt realt teisele summasid tõsta on keelatud. 2. Tulud põhiosa moodustavad maksud. Tulumaks on suurim. Laenud. Kui tulu prognoos ei täitu, siis võtab riik vastu lisaeelarve. 1. positiivne lisaeelarve oodatust suuremad tulud, raha jääb üle 2. negatiivne lisaeelarve tulud ei laeku nii nagu loodeti 3. Eelarve põhitulud: maksud, riigilõivud, trahvid, riigi vara müük, laenud b) Maksude eesmärgid 1