jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega Vabariigi Valitsusele antud täiendavate volituste alusel. Lisaeelarve esitavade põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide koostamise ja esitamise tingimused kehtestab rahandusminister vastava määrusega.
koostöövõrgustike tegevuses. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus osakonna tegevusvaldkonnad: tarbijate piiriüleste ostudega seotud päringutele vastamine, tarbijate nõustamine, tarbijakaebuste eelmenetlemine ja edastamine ameti tarbijakaebuste osakonnale, tarbijakaebuste komisjonile või teistele asjaomastele institutsioonidele. Haldusosakonna tegevusvaldkonnad: ameti asjaajamise korraldamine, ameti ja selle maakondades asuvate talituste raamatupidamise korraldamine, eelarveprojektide koostamine ning eelarve täitmise kontrollimine ja analüüsimine, ameti valduses oleva vara majandamine, hangete tegemine ja tehniline teenindamine. Kasuliku tarbijle Vastavalt tarbijakaitseseadusele: · vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb; · peab kaup olema ohutu ja tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega;
alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigieelarve seadusest ja rahandusministri riigieelarve koostamise alasest määrusest, esitavad põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid rahandusministeeriumile järgneva aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide esitamise järgselt analüüsitakse neid rahandusministeeriumis. Rahandusministeeriumis hinnatakse lisaks aastate majanduskasvu, inflatsiooni, maksude laekumiset ja olukorda ekspordis-impordis. See annab riigieelarvele lõplikud piirid. Seejärel esitatkse esialgne variant valitsusele. Valitsus võib teha vajalikke muudatusi ning seejärel esitatakse eelarve Riigikogule. Riigikogu menetleb riigieelarve
Riigi nelja aastane plaan ehk riigi eelarvestrateegia viiakse ellu läbi iga-aastaste riigieelarvete, mille koostamisega alustatakse koheselt peale riigi eelarvestrateegia vastuvõtmist Vabariigi Valitsuses maikuu lõpuks. Juuni- ja juulikuu jooksul kogub Rahandusministeerium ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei riigi eelarvestrateegiast lähtudes koostatud järgmise aasta eelarveprojektid kokku. Peale eelarveprojektide esitamist analüüsitakse neid Rahandusministeeriumis ning alustatakse ametnike tasandil läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Augusti lõpus valmib Rahandusministeeriumis igal aastal suvine majandusprognoos, mis annab eelarvele lõplikud piirid. Prognoosi valmimise ja ministeeriumide vaheliste läbirääkimiste järel leiavad augusti lõpul-septembri algul aset ka rahandusministri juhtimisel toimuvad ministrite tasandi läbirääkimised.