reaalsissetuleku ja kaupade suhtelise hindade muutusest. Joonis 10.1. Eelarvejoon A tähistab kaupade A ja B suvalist kombinatsiooni sissetuleku täielikul ärakasutamisel. Näiteks valime kombinatsiooni punktis C. Sissetuleku kasvades eelarvekõver nihkub asendisse A1B1. Tarbija reageerib mõlema kauba tarbimise suurendamisega, st valib punkti lõigul DE. Sissetuleku langedes A2B2 tarbija mõlema kauba tarbimist ja valib punkti lõigul FG. See seaduspärasus kehtib normaalkaupade puhul. Kehvem kaup on teisesordiline ja odavam
tekkida nii tootmises kui tarbimises. Nt põllumajandustootja toetamine tootmismahualuses võib kaasa tuua ületootmise. Riiklik pensionikindlustus vähendab indiviidi huvi ise säästa. 180. Milline on toetuse tuluefekti ja asendusefekti mõju efektiivsusele? Millised toetused tekitavad tuluefekti ja millised asendusefekti? Tuluefekt tekib näiteks olukorras, kus ALATOITLUSE ALL KANNATAVALE indiviidile antakse toidutalonge. Eelarvekõver nihkub, aga eelistused jäävad samaks ehk ületoitumist ei teki - selle arvelt suurendatakse teiste tarbitavate kaupade mahtu (kui talong ehk liiga palju antakse). Asendusefekt tekib millegi subsideerimisel. Näiteks eelnevale indiviidile antakse talongide asemel mingi % toidudotatsioon. Dotatsioon sõltub tarbitavast kogusest ja see muudab oluliselt eelarvepiirangu kujunemist - tarbimise eelistused muutuvad, mis tähendab ebaefektiivsust. 181