töövõimetus pensioni minimaalseks suuruseks, inimeste kaitset vaesuse vastu. 2006.aastal üle 120 tuhande pensionäri sunnitud töötama ning paljud pensionärid peavad taotlema täiendavalt sotsiaaltoetusi. Kokkuvõte Kokkuvõteks võib öelda, et sotsiaalharta täitmine Eesti riigi poolt on meile kasulik kuna meil on sellega lootus mitte jääda töötuks ja vaeseks. Kõik need on küsimused sotsiaalsest hoolivusest ja õiglusest, mida aga praegusel valitsusel ilmselt napib, sest eelarveaukude lappimiseks kavandatud maksutõusud lähevad küll igale poole mujale, mitte aga inimeste sotsiaalse kaitse vajaduseks. Meil on veel käia pikk tee ning riik peab algatama sotiaalse kaitse teemalise dialoogi. Oleme olukorras,kus valitsus ühe käega annab ja kolmega võtab. 7
«Märksa valutumad kokkuhoiuvõimalused on jäetud kaalumata,» nentis Aas. «Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et koalitsiooni juhtiv Reformierakond ei pidanud nende kärbetega loobuma mitte ühestki oma poliitilisest lubadusest. Niipalju siis solidaarsusest.» Aasa sõnul on enamik kärbetest lihtsalt majanduslangusest tulenevaid tulude vähenemisi konstateerivad, kusjuures augud kaetakse paljuski mitte kulude vähendamisega, vaid raha ühest taskust teise tõstmisega, eelarveaukude lappimisega kohalike omavalitsuste arvelt. «Selle ilmekaks näiteks on kohalike omavalitsuste eelarvetesse kantava tulumaksuosa vähendamine, mille tulemusena jääb linnadel ja valdadel saamata kokku 675 miljonit krooni,» nentis Aas Raepressi vahendusel. «Samas ei aita see riigi kulusid kokku hoida.» «Arusaamatu on ka riigi soov piirata kohalike omavalitsuste võimalusi laenu võtta, olles ise just vastupidi otsustanud minna laenamise teed,» ütles Aas
annaabi.ee 
