tundub see soe ja teisele külm. 3) Liikumiskiiruse illusioon. Pärast pooletunnist sõitu kiirteel tundub meile, et kiirusegau 50 km/h sõitev auto venib lausa naeruväärselt aeglaselt. 4. Feigli sõnul on teaduse taotlusteks kirjeldamine, seletamine ja ettenägemine. 5. Feigl nimetab termin intersubjektiivsuseks täpset sõnastust, mis peab olema täielikult arusaadav ja kontrollitav, et kindlaks teha nende kehtivust. 6. Tuomela nimetab teaduse kriitilisuseks kriitilist suhtumist eelarvamustesse. 7. 1) Teadus uurib reaalseid asju - olgu need siis kivid, loomad, elektronid või ajaloolised dokumendid. 2) Teadus on objektiivne intersubjektiivsuse mõttes. Teaduslik uurimistöö peab olema läbinisti ühiskondlik või siis vähemalt põhimõtteliseltki ühiskondlik. 8. Paranormaalne nähtus ehk spiritualistlik ontoloogia (nt vaimud, jumalad, deemonid, haldjad). Paranormaalne nähtus on siis kui nähtust ei ole seletatav kaasaegse teaduse
võimeid. Teises tekstis tutvusin sellega, kuidas eristada teadust mitteteadusest. Teadus põhineb uurimisel. Teaduslik teadmine on uurimistöö tulemus, mis on saavutatud uurimismeetodite abil. Teadust peavad iseloomustama objektiivsus, see tähendab, et teadus peab uurima reaalseid asju. Objektiivsuse kriteerium sisaldab lõpuks eksperimentide korrutavuse nõuet, st eksperimendid peavad olema taasesitatavad. Teadus on kriitiline, see tähendab kriitilist suhtumist eelarvamustesse. Kriitilisus on ka see, et empiirilised teadused peavad olema kontrollitavad, sest kui teadus ei vastaks kontrollitavuse nõudele, siis ei areneks see ja muutuks pseudoteaduseks. Teadus on autonoomne ning ta peab olema progressiivne. Teadus on ennastkorrigeeriv. Pseudoteadus on teaduslik maailmavaade, mis on vähe levinud. Pseudoteadus ei ole teaduslikult seletatav seda ei saa uurida empiiriliselt ning ta ei põhine faktidel. See on seotud maagia ja religiooniga.
rakendada. Antud seisukoht on ratsionalistlik, kuna sellest järeldub, et tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline arutlemine(autori sõnastuses mõistuse hea rakendamine). Kuna mõistus on kõigil inimesel ühesugune, siis ei ole teadmiste allikaks kogemus või vaatlus, nagu empiristid väidavad, sest sellisel juhul oleks kõigil inimestel sõltuvalt kogemuse rohkusest ja eripärast ka erinev mõistus. 2) Esiteks, ei tohi uskuda eelarvamustesse ning pidada tõeliseks asju, mida inimene ise pole tunnetanud. Tõeliseks võib pidada vaid asju, milles inimesel(tema vaimul) poleks põhjust kahelda. Teiseks, probleemide paremaks lahendamiseks tuleb need jaotada võimalikult otstarbekaks osade arvuks. Kolmandaks, tuleb järgida mõtete sihikindlat juhtimist. Alustada tuleks lihtsamatest mõtetest ja tõdedest ning liikuda sammhaaval keerulisemate esemete tunnetamiseni. Loogikat tuleb otsida ka ebaloogilistes esemetes