halba ning me võtame sellest kõik, mis võtta annab. Mäng algab sünniga ja lõpeb surmaga. Mõnel on see lühike, kuid õnnelik. Teisel aga pikk ning piinarikas. Mind paneb mõtlema, miks eksisteerib selline ebavõrdsus ühiskonnas. Kuidas inimkond üldse julgeb tunnistada iseendale, et üks on parem kui teine? Me kõik sünnime siia ilma võrdsetena, kas pole nii? Juba kohe alguses antakse meile hinnang, teadmata millised me tegelikult oleme. Seda nimetatakse eelarvamuseks. Kuid kas ilus näolapp ning hea figuur teeb inimese meeldivaks? Paraku on maailmas nii, et ka kõige intelligentsemad inimesed järgnevad oma esmamuljele ning suhtuvad halvakspanevalt olevustesse, kes pole nii viisakalt riides või kena välimusega. Tavaliselt leidubki kõige veidramates inimestes midagi iseloomulikku, mis teistel puudub. Kahjuks jäävad nende salajased anded kardinate taha. Kaotajateks ei jää tõrjutud
dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. See aga oleks kindlasti ebasoovitav tulemus. Kokkuvõtvalt võiksid täieliku mõttevabaduse poolt esitatavad argumendid olla järgmised: 1. Arvamus, mida tahetakse keelata, võib olla tõene. 2. Arvamus, mida tahetakse keelata, võib küll olla ekslik, kuid sisaldada mingil määral tõtt nagu see sageli ongi. 3. Kui üldtunnustatud arvamus on tõene, siis tema kriitika keelamine tähendab selle tõe muutmist eelarvamuseks, sest ta kaotab oma ratsionaalse aluse. 4. Muutes mingi arvamuse kriitikale suletuks, võib see arvamus kaotada oma mõtte ja mõju inimeste käitumisele. Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele tõe teadmise keelustamist; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus
keelustamine seda, et inimeselt võetaks võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Milli arvates ei saa me kunagi olla kindlad, kas see või teine arvamus on tõene või väär, seetõttu ei saa mingit arvamust ka keelata. Arvamus , mis võib olla ekslik, võib sisaldada ka mingil määral tõde. Kui üldtunnustatud arvamus on täielikult tõene, siis tema kriitika keelamine muudaks selle tõe eelarvamuseks, sest ta kaotab oma ratsionaalse aluse. Muutes mingi arvamuse kriitikale suletuks, võib see arvamus kaotada oma mõtte ja mõju inimeste käitumisele. 34.Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Inimsool on lubatud sekkuda oma liikmete tegutsemisvabadusse ainult ühel tingimusel ja see on enesekaitse, tuleb takistada kahju tegemist teistele. Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik, millise liikme
erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo kokkuviimine edukaks. Tänapäevased uuringud on olnud suunatud eelkõige niisuguste stereotüüpide kindlakstegemisele,mille alusel ühed inimesed otsustavad teiste inimeste kriminaalsete kalduvuste üle.Selle kõige levinumaks eelarvamuseks on olnud uskumus,et kena välimusega inimesed(atraktiivsed)on niisugused ka sisemiselt ja vastupidi.Probleemiks on olnud atraktiivsuse kui omaduste objektiivne kirjeldamine,sest inimnägude tajumisel mängivad suurt rolli lisaks sünnipärastele morfoloogilistele tunnustele ka niisugused tunnused,mida tajutakse intuitiivselt. Mõnedes uuringutes on näidatud,et atraktiivseid lapsi eelistatakse täiskasvanute ja teiste laste poolt juhul,kui nad on toime
annaabi.ee 
