Urbanisatsioon ehk linnastumine linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu- ja töökoha linnadest Migratsioon ehk ränne elukohavahetuste ja rände suund oli maalt linna, väikelinnadest suurematesse, suurematest pealinna. Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng on suurendanud lõhet sugupõlvede vahe. Emantsipatsioon ehk vabanemine eelarva -mustest ja kitsendustest seostub paljudes maades naiste sajandipikkuse võitlusega oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest Virtuaalse maailma osakaalu kasv: Perekonda tuli televiisorid ja arvutid. Noorte käitumises hakkas ilmnema filmidest pärinevaid suhtlusmalle. Televisioonile ja internetile kulub Eestis tehtud uurimuste alusel suur osa noorte vabast ajast. Uue tegurina hakkas toimima reklaam. TÄNAPÄEVA PEREKOND EESTIS
Rahvusliku rõhutamise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. 10.Rahvusliku liikumise eeldused. · Pärisorjuse kaotamine 50 aastat tagasi(1816/1819) · talud · oma haritlaskond · keiser AleksanderII liberaalne poliitika · tülid baltisakslaste ja vene keskvõimu vahel 11.Vallaseadus ja selle sisu. 1866. aastal võeti vastu vallaseadus. Uues vallaseaduses valisid talupremehed volikogu + ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem. Vallal oli oma eelarva(kulud: kool, teedekorrasolek, vallavaesed; tulud: maksud), mida käsutas volikogu. 12.Hariduse edenemine. Talupoja hariduselu algas 3 aastase vallakoolis, mis oli kõigile kohustuslik. Edasi mindi kihelkonnakooli. Edasi sai õppida saksakeelsetes koolides: kreiskool, siis gümnaasium ja lõpuks Tartu ülikool(ainus ülikool Baltimaades). Eestlastest õpilaste arv kasvas iga aastaga. 1870. aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 13.Rahvusliku liikumise algus ja prk
· maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu, et täita oma avalik-õiguslikke ülesandeid · maksumaksjale ei kaasne maksumaksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu · maksukohustis tekib ainult seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel · maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematus korras Eesmärgid: · maksu peamiseks eesmärgiks on koormamisfunktsioon ehk fiskaalnefunktsioon. Fiskaalpoliitika ehk eelarva poliitika, valitsus teostab. Riigikogu võtab eelarve vastu ja valitsus teostab. Rahapoliitika- teostajaks on Eesti Pank, rahapoliitika tagab rahastabiilsuse. Lisaks koormamisfunktisoonile võib olla maksudel ka kõrvalmõjusid ehk maksudel on kujundamisfunktisoon kõrvalfunktsioonina, mõnel maksul on , kõikidel ei ole. Kujundamisfunktsioon jaguneb kaheks, majanduspoliitiline funktsioon- maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist (alkoholi-, ja tubakaaktsiis)
annaabi.ee 
