Siiani on toodud kaks level'it. Neile kahele saab lisada juriidilise meetodiõpetuse (level 3) ja üldise õpetuse õigusest (level 4). 60.ndate aastate teisel poolel üldise õiguseõpetuse kontseptsioon ja tähistus muutusid. Üldise õigusõpetuse asemele tuli üldine õiguse teooria ehk lühidalt õiguse teooria. Uus tähistus toob paremini esile muutunud tunnetushuvi. Sisuline murrang Multi Level Approach'i saabus 60.ndate aastate teisel poolel. Sellel on aga oma eelareng, mis ulatub 19. saj lõppu ja 20 saj algusesse. Samas hoiavad paljud tänapäeva juristid kiivalt kinni vanadest arusaamadest ning nad on võimelised opereerima kolmel esimesel tasandil, neljandaga jäävad juba hätta. Level 4 on niisiis üldine õpetus õigusest/õiguse teooria, level 5 lingvistika, õiguse lingvistika, sotsioloogiline lingvistika, level 6 sotsioloogia, õiguse sotsioloogia, level 7 filosoofia (riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia) ja level 8 õiguse loogika.
ja üldise õpetuse õigusest (level 4). 60.ndate aastate teisel poolel üldise õiguseõpetuse kontseptsioon ja tähistus muutusid. Üldise õigusõpetuse asemele tuli üldine õiguse teooria ehk lühidalt õiguse teooria. Uus tähistus toob paremini esile muutunud tunnetushuvi. Õiguse mitmetasandilist tundmaõppimist tähistatakse ka mõõdetud konstruktivismina (Krawietz ütles nii). Sisuline murrang Multi Level Apprroach’i saabus 60.ndate aastate teisel poolel. Sellel on aga oma eelareng, mis ulatub 19. saj lõppu ja 20 saj algusesse. Samas hoiavad paljud tänapäeva juristid kiivalt kinni vanadest arusaamadest ning nad on võimelised opereerima kolmel esimesel tasandil, neljandaga jäävad juba hätta. Level 4 on niisiis üldine õpetus õigusest/õiguse teooria, level 5 lingvistika, õiguse lingvistika, sotsioloogiline lingvistika, level 6 sotsioloogia, õiguse sotsioloogia, level 7 filosoofia (riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia) ja level 8 õiguse loogika.